Ménière'i tõbi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Virulane (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Virulane (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
4. rida:
Häiritud on vedeliku imendumine sisekõrvast, sisekõrva rõhk suureneb ning sisekõrva tasakaaluelundis olevaid vedelikke, (põhiliselt naatriumkarbonaadist koosnevat perilümfi ja kaaliumkarbonaadist koosnevat endolümfi) eraldav õhuke kelme võib puruneda. [[Tasakaaluelund]]ina toimivate [[sisekõrva poolringkanal]]ite töö kahjustub ning see toob kaasa tasakaaluhäired ja peapöörituse. Kui sisekõrvas kogunev vedelik kahjustab ka [[tigu (anatoomia)|tigu]], kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus. Tihti esineb kohinat või undamist kõrvades – nn [[tinnitus]]t. Kahjustub tavaliselt üks, 20–25% haigetest mõlemad kõrvad. Haigus väljendub atakkidena, mis kestavad mõnest tunnist ööpäevani. Haigushoo ajal on haigel raskelttalutav pearinglus koos tugeva iiveldusega, mis ei lase püstiasendis olla ega raskemal juhul isegi [[silm]]i avada.
 
Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Haigestutakse tavaliselt 40–50 aasta vanuses, kuid on teada ka tunduvalt nooremalt ja vanemalt haigestunuid. Meniere´i haiguse jaoks puudub efektiivne ravi. Tavaliselt kirjutatakse Eestis haigetele välja betaserci, kuid selle kasutegur on küsitav. Sümptomite leevendamiseks kasutatakse sisekõrva verevarustust soodustavat [[tsinnarisiin]]i, samuti pearingluse ja iivelduse vastaseid ravimeid, [[turse]]t alandavaid [[põletik]]uvastaseid ravimeid ja rahusteid. Mõned haiged on saanud abi homöopaatilisest ravimist Vertigoheel. Kasutatakse ka kirurgilist ravi sisekõrva [[šunt]]eerimisega rõhu alandamiseks, sisekõrva kanalite eemaldamise või [[tasakaalunärv]]i läbilõikamisega. Viimased meetodid on tunnistatud viimasel ajal ebaotstarbekasebaotstarbekateks.
 
Meniere´i haigushoogude ennetamiseks on soovitav vähendada soola (NaCl) tarvitamist, loobuda alkoholist, tubakast ja šokolaadist.