|
'''Korrapärased ühendverbid''' ei ole valmis sõnastikuüksused nagu ainukordsed ühendverbid. Nad kujunevad mingi tähendusrühma verbide (nt liikumisverbide) suhteliselt korrapärasel kombineerumisel kindlasse rühma kuuluvate afiksaaladverbidega: ''alla'' / ''eemale'' / ''juurde'' / ''kohale'' / ''ligi'' / ''pärale'' / ''tagasi..'' + ''minema'' / ''jooksma'' / ''astuma'' / ''kihutama'' / ''sõitma''. Mõlemad ühendi osised säilitavad tähendusliku iseseisvuse.
===Afiksaaladverbide jaotus===
'''Orientatsioonilised''' afiksaaladverbid osutavad üldistatud kujul suhtelist suundumis-, paiknemis-, eemaldumis- või kulgemiskohta: ''alla, asemele, eemale, ette, juurde, kaasa, kohale, kätte, külge, maha, otsa, paigale, pärale, peale, sisse, taha, vastu, üles, ümber; all, asemel, eemal, väljas; alt, asemelt, eemalt, väljast; läbi, mööda, ringi, üle'' jne.
Nt Jänes ''jooksis'' autole ''ette''. Koor ''laulis'' solistidega ''kaasa''. Küllap ma ''otsin'' su ise ''üles''. ''Sõitsime'' metrooga kogu linnast ''läbi''.
'''Perfektiivsust''' väljendavad afiksaaladverbid märgivad tegevuse piiritletust või vähemalt piirivõimaluse olemasolu. Sellised afiksaaladverbid on ''läbi'' (lugema), ''maha'' (müüma), ''minema'' (minema), ''otsa'' (lõppema), ''tulema'' (tulema), ''täis'' (kritseldama), ''valmis'' (tegema), ''välja'' (kannatama), ''ära'' (minema).
Nt Ta ''luges'' raamatu ''läbi''. Ta ''tegi'' töö ''valmis''.
Levinuim perfektiivsusadverb on ''ära'', mis moodustab hulga korrapäraseid ühendeid, sealhulgas selliseid, kus ta täidab üksnes tegevuse piiritlemise ülesannet, nagu ''ära jagama'', ''ära mõistatama'', ''ära ootama'', ''ära tegema'', ''ära tellima''.
Vrd Pealik ''jagas ülesandeid''. – Pealik ''jagas'' ülesanded ''ära''.
'''Seisundit''' väljendavad partiklid kuuluvad afiksaaladverbidena ühendverbide koosseisu vaid siis, kui nad moodustavad koos verbiga uue tähendusliku terviku ja tingivad lausemalli. Vastasel juhul on nad iseseisvad adverbid ja lauses [[seisundimäärus]]eks. Afiksaalsetena esinevad nt ''kinni'' (nabima), ''lahti'' (saama), ''kokku'' (kukkuma), ''viltu'' (minema).
Nt Komisjonikaupluses ''saab'' kaubast ''lahti''. (Vrd *Komisjonikaupluses ''saab'' kaubast.) Varas ''nabiti kinni''.
'''Modaalsust''' väljendavad partiklid ''vaja'' ja ''tarvis'' ühendverbides ''vaja minema/olema'', ''tarvis minema/olema''.
Nt Mul ''ei lähe'' seda raamatut enam ''vaja''. On tarvis, et grammatika ''saaks'' kevadeks ''valmis''.
Ühendverb võib olla ka [[väljendverb]]i ja [[ahelverb]]i verbaalseks komponendiks, nt ''arust ära olema'', ''jalga maha saama'', ''puust ette tegema'', ''vedru välja viskama'', ''üle minema hakkama''.
|
