'''Solomon Eliot Asch''' ([[14. september]] [[1907]] [[Varssavi]] – [[20. veebruar]] [[1996]]), samuti tuntud kui Shalym, oli [[geštaltpsühholoog]] ja üks [[sotsiaalpsühholoogia]] teerajajatest.
Tema vanemad olid juudid. Ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1920. aastal. Solomon Asch sai bakalaureuse kraadi 1928. aastal College of the city of New York nimelisest kolledžist, magistrikraadi 1930. aastal ja doktorikraadi 1932. aastal Kolumbia Ülikoolist.
==Karjäär==
Asch oli psühholoogia professor [[Swarthmore College]]' i nimelises kõrgkoolis 19 aastat ning töötas mõnda aega koos [[Wolfgang Köhler]]iga. Ta inspireeris ka [[Stanley Milgram]]i tööd ning juhendas tema doktoritööd [[Harvardi Ülikool]]is.
Ta sai kuulsaks 1950ndatel aastatel katsetega, mis näitasid, et sotsiaalse surve mõjul võib panna inimese ütlema midagi, mis on ilmselgelt vale.
Eksperiment viidi läbi 123 meesoost katseisikuga. Iga osaleja pandi gruppi 5-7 "vandeseltslasega" (inimesed, kes teadsid katse tegelikke eesmärke, aga neid tutvustati kui tavalisi katseisikuid naiivsele "tõelisele" katseisikule). Katseisikutele näidati kaarti, millel oli kujutatud sirget. Pärast seda näidati katseisikutele teist kaarti, millel oli kujutatud kolme sirget märgistusega a, b ja c. Katseisikud pidid ütlema, milline kolmest sirgest on sama pikk kui sirge esimesel kaardil. Iga küsimust sirgete pikkuse kohta nimetati katseks ning "tõeline" katseisik vastas alati viimase või eelviimasena. Esimeste katsete ajal andsid kõik katseisikud (nii "tõelised" kui ka "vandeseltslased") õigeid vastuseid. Kolmandal katsel andsid kõik vandeseltslased sama vale vastuse. Kokku oli 18 katset ning nendest 12-le andsid "vandeseltslased" ühe kindla vale vastuse. Neid 12 katset nimetati kriitilisteks katseteks. Katse eesmärgiks oli välja selgitada, kas päris katseisik vastab kaaslaste mõjul valesti.
Asch arvas, et katseisikud ei kohandu vastustega, mis on ilmselgelt valed. Tulemused näitasid, et katseisikud kohandusid enamuse vastustega 37 %-l kriitilistest katsetest. 25 % katseisikutest ei kohandunud valede vastusega mitte ühelgi korral. 75 % katseisikutest kohandusid vähemalt ühel korral ja 5 % kohandusid igal korral.
==Viited==
Asch, S. E. (1951). Effects of group pressure upon the modification and distortion of judgment. In H. Guetzkow (ed.) Groups, leadership and men. Pittsburgh, PA: Carnegie Press.
Singer, D., & Seldin, R. R. (1997). American Jewish Year Book 1997. New York, NY: American Jewish Committee
