Ménière'i tõbi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Virulane (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Virulane (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
'''Meniere'i tõbi''' (ka '''meniere'i haigus'''; [[ladina keel|ladina]] ''morbus Ménière'') on [[sisekõrv]]a [[haigus]], mis põhjustab [[kuulmine|kuulmise]] nõrgenemist ja tasakaaluhäireid.
 
Häiritud on vedeliku imendumine sisekõrvast, sisekõrva rõhk suureneb ning sellesisekõrvas seinolevaid vedelikke, [(perilümf)]i ja [(endolümf)]i eraldav õhuke kelme võib puruneda. [[Tasakaaluelund]]ina toimivad [[sisekõrva poolringkanal]]ite töö kahjustub ning see toob kaasa tasakaaluhäired ja peapöörituse. Kui sisekõrvas kogunev vedelik kahjustub ka [[tigu (anatoomia)|tigu]], kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus. Tihti esineb kohinat või undamist kõrvades – nn [[tinnitus]]t. Kahjustub tavaliselt üks, 20 - 25% haigetest mõlemad kõrvad. Haigus väljendub atakkidena, mis kestavad mõnest tunnist ööpäevani. Haigushoo ajal on haigel tugev pearinglus, mis ei lase püstiasendis olla ega raskemal juhul isegi [[silm]]i avada.
 
Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Sümptomite leevendamiseks kasutatakse sisekõrva verevarustust soodustavat [[tsinnarisiin]]i, samuti pearingluse ja iivelduse vastaseid ravimeid, [[turse]]t alandavaid [[põletik]]uvastaseid ravimeid ja rahusteid. Kasutatakse ka kirurgilist ravi sisekõrva [[šunt]]eerimisega rõhu alandamiseks, sisekõrva kanalite eemaldamise või [[tasakaalunärv]]i läbilõikamisega. Viimane meetod on tunnistatud viimasel ajal ebaotstarbekas.