Väljendverb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Väljendverb''' on [[eesti keel]]es [[tegusõna]], mis koosneb [[käändsõna]](de)st ja [[tegusõna käändeline vorm|tegusõna käändelisest vormist]].
 
Väljendverbi sisuliseks '''tuumaks''' on [[nimisõna]]<ref>Eesti keele käsiraamat</ref>, näiteks ''jalga laskma''.
 
Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, näiteks ''ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama''.
 
Ühendverbidel[[Ühendverbi]]l on alati nii otsene kui ka ülekantud tähendus, väljendverbil on määrav ülekantud tähendus. See tähendab, et ''suppi kokku keetma'' ei ole seotud söökide, vaid probleemide valmistamisega.
 
VäljendverbeVäljendverbi võib pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks sõnaks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse käändsõnad teineteisest lahku, aga mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada, näiteks ''mahajäetud kallim – kallimat maha jätma, mahamagatud aastad – õiget aega maha magama, silmahakkav areng – erivevus hakkas silma''. Kokkukirjutatuna muutub ühend [[omadussõna]]liseks, lahkujäetuna väljendab tegevust.
 
Tegusõna osade järjekord lauses võib muutuda, näiteks ''Ta pesi tassi puhtaks – Tass tuli puhtaks pesta.''