Redaktsioon: 26. aprill 2006, kell 21:17 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. aprill 2006, kell 21:19 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Adramaa''', 12. -13.sajandi mõistes tähendas [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka suuri adramaid, mille põldu hariti mittme rakendiga. Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13. sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja märkmetesse adramaade kohta ilmusid murdosad. Alates [[15.sajand]]ist väljendati adramaad ruutmõõdus. [[16. sajand]]il oli kasutusel mõiste '''põline taluadramaa''' – 24 kuni 36 riia [[vakamaa]]d, mis oli võrdne 8 - 12 [[hektar]]i põllumaaga. Peale põlise taluadramaa olid kasutusel: * ''suuradramaa'' – 72 või 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s 14. rida: [[1804]]. aastal lisandus talule 20 taalrit heinamaade eraldi arvelevõtmise eest. 17.- 18. sajandil püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''normeeritud adramaad'', mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks. Eestimaal loeti aastani [[1712]] ühe adramaa taluks talu millel oli nii tööjõudu, kui maad kuue rakendipäeva tegemiseks.

Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel