Üksjalg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Üksjalad olid arvatavasti [[sisekolonist]]id, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti [[16. sajand]]ist alates. [[Saaremaa]]l leidus neid veel ka [[18. sajand]]il. Nende maksukohustused olid väiksemad kui [[adratalupoeg]]adel.
 
[[Enn Tarvel]] on arvanud, et nende [[talu]]de põllumaad olid ühes tükis, mitte põlluribadena nagu adratalupoegadel. Tavaliselt olid üksjalgade talud kehvematel põllumaadel, eriti palju oli neid [[Lääne-Eesti]]s. On ka arvatud, et üksjalad olid [[Saaremaa]] orjade ehk [[trääl]]ide järeltulijad, kuid tõenäolisel on see arvamus vale. Üldiselt peetakse õigemaks seda, et nad olid adratalupoegade nooremad pojad, kes isatalust ära läksid ja endale uued talud rajasid. Nad on seotud ka talumaade mõisastamisega, sest kui adratalude maad mõisastati, pidid nendest lahkunud talupojad kõigepealt rajama [[asunikutalu|asuniku-]] ehk üksjalatalu, mis jalad alla saanuna muutus taas [[adratalu]]ks. Seega oli üksjala staatus talupoja puhul pigem pigem ajutine.
 
==Kirjandus==