Pirgu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
7. rida:
Peale [[Põhjasõda]] läks mõis [[Peetz]]ide suguvõsa omandusse. Mõis oli Juuru kihelkonna väiksem nii rahvaarvult kui ka maade suuruselt.
 
Peale [[Hõreda mõis]]a müüki [[1819]]. aastal ostis Pirgu mõisa 90 000 [[hõberubla]] eest [[Gideon von Staal]]. Tema juhtimisel rajati ka esinduslik peahoone. Mahtudelt tagasihoidlikumana kordas ta Pirgus Hõreda iseloomu. Stiilipuhtus ja ühisjooned nii proportsioonides, akende kujus ja stukitöös. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati ka pargile, kus seniajani on tunda [[inglise aiakunst]]i mõju.
 
Peale [[Hõreda mõis]]a müüki [[1819]]. aastal ostis Pirgu mõisa 90 000 [[bankorubla]] eest [[Gideon von Staal]].
[[1847]] omandasid mõisa [[Wulfsdorff]]id ja [[1887]] [[Hagemeister]]id.
 
[[1847]] omandasid 39.000 [[hõberubla]] eest mõisa [[Wulfsdorff]]id ja [[1887]] [[Hagemeister]]id.
 
[[1901]]. aastal omandasid mõisa [[Wetter-Rosenthal]]id, kelle kätte jäi mõisasüda ka peale [[1919]]. aasta võõrandamist. Peale mõisate võõrandamist jaotati park 3 [[asundustalu]] vahel, mõisahoone jäi Madelene von Wetter-Rosentthali valdusesse. Pirgu mõisas veetis oma lapsepõlve ja hilisemad eluaastad baltisaksa [[skulptor]] ja graafik [[Constanze von Wetter-Rosenthal]].