|
* peasõna sõnaliik määrab fraasitüübi: ''kollane koer'' on [[nimisõnafraas]], sest ''koer'' on [[nimisõna]],
* see, millise [[lauseliikmed|lauseliikmena]] käitub lauses fraasi peasõna, määrab selle, millise lauseliikmena käitub lauses kogu fraas: ''Meil on kollane koer'' - ''kollane koer'' on lauses [[Alus (keeleteadus)|alus]], vrd lausega ''Meil on koer'', kus ''koer'' on alus.
=== Fraasi laiend===
'''Fraasi laiend''' on üks [[üldlaiend|üldlaiendi]] alaliike.
Fraasi laiend täpsustab sisuliselt [[fraasi peasõna]] tähendust. Laiend allub põhisõnale ning ta asub tavaliselt põhisõna ees, harvem järel. Nt:
* peasõna ees ''Ta tahab '''ainult''' laulda''
* peasõna järel ''Tulge teie '''ka''' puhkama!''
Fraasi laiend ei piiritle lihtsalt fraasi peasõna sisu vaid mõjutab [[lause]] kogutähendust ning sellega ka situatsiooni. Nt:
* partikli ''ainult'' puhul lauses ''Varahommikuse trammiga sõidavad '''ainult''' tööinimesed'' on trammiga sõitjateks tööinimesed ja ei keegi muu
* partikli ''ka'' puhul lauses ''Varahommikuse trammiga sõidavad '''ka''' tööinimesed'' on trammiga sõitjateks lisaks muudele inimestele ka tööinimesed
Fraasi laiendite kuulumine:
* [[määrsõnafraas|määrsõnafraaside]] juurde - ''just'', ''ikkagi'', ''alles'', ''vist'', ''peamiselt'' jt.
:''Seda ülesannet tuleb lahendada '''just''' nii''. ''Ta pani '''alles''' eile kirja posti''.
* [[omadussõnafraas|omadussõnafraasi]] juurde - ''ilmselt'', ''juba'', ''ikka''
:'''''Ilmselt''' ununenud teos. '''Juba''' meelestläinud valem. '''Ikka''' positiivne suhtumine.''
== Fraaside liigid ==
| 