Redaktsioon: 8. mai 2011, kell 23:29 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 872 muudatust jätkan täiendamist ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. mai 2011, kell 19:43 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 872 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Riigi rahandus}} '''Maailmapank''' ([[inglise keel]]es ''International Bank for Reconstruction and Development'', '''IBRD''') on rahvusvaheline [[rahandus]]organisatsioon, mis on loodud selleks, et anda [[arengumaad]]ele [[raha]]list ja [[tehnoloogia\|tehnoloogilist]] abi.<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/0,,pagePK:50004410~piPK:36602~theSitePK:29708,00.html Maailmapanga sait. About us] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref> ~~{{toimeta}}~~ '''Maailmapank''' ([[inglise keel]]es ''International Bank for Reconstruction and Development'', '''IBRD''') on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda [[arengumaad]]ele [[raha]]list ja [[tehnoloogia\|tehnoloogilist]] abi.<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/0,,pagePK:50004410~piPK:36602~theSitePK:29708,00.html Maailmapanga sait. About us] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref> Maailmapank on läbinud mitu struktuurimuudatust ja sellepärast on nimetuse "Maailmapank" all mõistetud eri aegadel erisugust organisatsiooni. 50. rida ⟶ 49. rida: Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank saab oma [[kapital]]i peamiselt [[obligatsioon]]ide müügist. Ülemaailmsetel turgudel on nende obligatsioonide reiting [[Standard & Poor's]]i skaalal AAA. Laenude andmisest ei saa pank kuigi suurt kasumit, kasumi põhiosa tuleb paljude aastate jooksul kogutud reservide ja 184 liikmesriigi sissemaksete paigutamisest. Saadud tulust katab pank tegevuskulud, kannab osa sellest üle Rahvusvahelisele Arenguassotsiatsioonile ja kasutab seda riikide võlakoormuse vähendamiseks.<ref name=Maailmapank/> Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab. Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon on maailma suurim vaestele riikidele intressita laenude ja grantide jagamise organisatsioon. Selle vahendid uuenevad iga 3 aasta tagant ja seda organisatsiooni rahastavad 40 doonorriiki. Assotsiatsioon saab lisasissetulekut 35–40 aastaks antud laenude kustutamisest. Neid vahendeid kasutatakse seejärel uute laenude andmiseks. Arenguassotsiatsioonile kuulub peaaegu 40% Maailmapanga laenude käibe kogumahust.<ref name=Maailmapank/> Arenguassotsiatsioon annab laene eriti vaestele riikidele, mille [[rahvamajanduse kogutoodang]] ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Assotsiatsiooni ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. === Laenud === 60. rida ⟶ 63. rida: Arenguassotsiatsiooni pikaajalised laenud on intressivabad, aga nendelt võetakse 0,75% komisjonitasu. Assotsiatsiooni raha reserveerimise eest võetakse komisjonitasu 0–0,5% reserveeritavalt summalt ja 2006. rahandusaastaks oli selleks kinnitatud 0,33%. Maailmapanga varahalduse osakond juhib kõiki laenudega seotud tehinguid ja täidab ühtlasi laekuri kohuseid.<ref name=Maailmapank/> ~~----~~ ~~<!-- Siit kuni järgmise peatükini on vana teksti see osa, mis on veel uue tekstiga integreerimata.-->~~ Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid [[võlakiri\|võlakirjade]] müügist maailma [[kapitaliturg]]udel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab. === Grantid === IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille [[rahvamajanduse kogutoodang]] ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35–40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. Maailmapank aitab teisi riike ka [[grant]]idega. Nende eesmärk on koostöö projektide väljatöötamisel uuenduste juurutamise, organisatsioonidevahelise koostöö arendamise ja kohalike huvirühmade kaasamise kaudu. Viimastel aastatel Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni grante kas rahastatakse otse või hallatakse partnerlussuhete raames.<ref name=Maailmapank/> ~~Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga.~~ Grante kasutatakse järgmisteks eesmärkideks: Nii Maailmapank kui IMF on saanud läbi aegade tugeva kriitika osaliseks. [[Vasakpoolsus\|Vasakpoolsed]] ütlevad, et [[kaubandus]]e [[liberaliseerimine]], [[erastamine]] ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. [[Parempoolsus\|Parempoolne]] kriitika lähtub aga skaala teisest küljest. Parempoolsed väidavad, et IMF-i abi ei soodusta majandusdistsipliini juurutamist. suurte võlgadega riikide võlakoormuse kergendamine [[kanalisatsioon]]i ja veevarustuse tõhustamine immuniseerimise ja [[vaktsineerimine\|vaktsineerimise]] programmide toetamine, et vähendada haigestumust malaariasse ja teistesse [[nakkushaigus]]tesse võitlus HIVi ja AIDSi vastu [[kodanikuühiskond\|kodanikuühiskonna]] organisatsioonide toetamine [[kasvuhoonegaas]]ide eritamise piiramine.<ref name=Maailmapank/> === Teised teenused === Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandus[[analüüs]]id, mis valmivad koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga. Maailmapank pakub ka analüüsi- ja [[konsultatsioon]]iteenuseid. Maailmapanga tegevuse hulka kuulub riikide poliitika analüüs ning soovituste väljatöötamine, mis aitaksid parandada riikide sotsiaalmajanduslikku olukorda ja elukvaliteeti. Maailmapank uurib paljusid teemasid ja tingimusi, sealhulgas keskkonda, vaesust, [[turg]]u, [[globaliseerumine\|globaliseerumist]] ning majandusharude olukorda riikides.<ref name=Maailmapank/> Märkimisväärne osa tegevusest on suunatud [[haridus]]e arendamisele ja niisuguste teadmiste levitamisele, mis aitaksid riikidel areneda. Niisuguste teadmiste levitamise üks vahenditest on [[Maailmapanga Instituut]]. See töötab poliitikute, ärimeeste, teiste spetsialistide ja teiste kodanikerühmadega, samuti [[ülikool]]ide ja muude õppeasutustega.<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/WBI/0,,contentMDK:20097853~menuPK:204763~pagePK:209023~piPK:207535~theSitePK:213799,00.html About the World Bank Institute] Vaadatud 13. mail 2011 (inglise keeles)</ref> Maailmapank korraldab internetitõlgete saidi B-Span kaudu [[seminar]]e ja [[konverents]]e jätkusuutliku arengu ja vaesuse vähendamise teemadel.<ref>[http://info.worldbank.org/etools/BSPAN/index.asp The World Bank's Webcasting Service] Vaadatud 13. mail 2011 (inglise keeles)</ref><ref name=Maailmapank/> === Tegevusvaldkonnad === Maailmapank tegeleb väga paljude valdkondadega: vaesuse probleemid inimeste toiduga varustamine [[põllumajandus]], [[metsamajandus]] ja teiste maa kasutamisega seotud majandusharude areng võitlus AIDSiga võitlus [[korruptsioon]]iga võitlus [[viirushaigus]]te ja malaariaga laste ja noorsoo probleemid võitlus laste ekspluateerimisega [[energeetika]] areng, uute energiaallikate, eriti [[nafta]] ja [[maagaas]]ivarude otsimine ja kasutuselevõtmine [[maavarad]]e kaevandamine [[makromajandus]] ja [[riigivõlg]] arengustrateegiate väljatöötamine [[investeering]]ud arengumaadesse haridus keskkond [[kliima]] muutus ja selle mõju inimeste elule [[maksud]]e kogumine [[pank]]ade, finantsturgude ja maksusüsteemide arendamine [[Internet]] ja sidevahendid doonorriikide probleemid [[linnastumine]] kohalike omavalisuste rahastamine kultuuri- ja looduspärandi säilitamine [[transport]] [[kaubandus]] kanalisatsioon ja veevarustus publikatsioonid ja seminarid sugudevahelised probleemid [[migratsioon]] õigus ja seadusloome [[erasektor]]i arendamine [[globaliseerumine]] [[inimkond\|inimkonna]] ja maailma üksikute piirkondade arendamine ja arengusuundade väljatöötamine. Tänapäeval osaleb Maailmapank rohkem kui 1800 projekti rahastamises arengumaade praktiliselt kõigis majandussektorites.<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489300~menuPK:4224882~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html О нас] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref> == Maailmapanga juhtimine == [[Pilt:Zoellick, Robert (official portrait 2008).jpg\|pisi\|Maailmapanga juht [[Robert Zoellick]] (2008)]] Maailmapank on [[aktsiaselts]], mille [[aktsionär]]ideks on selle organisatsiooni 187 liikmesriiki. Liikmesriikide häälte arv vastab nende sissemaksele Maailmapanga aktsiakapitalis, mille omakorda määrab ära riigi tähtsus maailmamajanduses. Aktsionäre esindab nõukogu, mis on panga kõrgeim organ (sisuliselt on see [[aktsionäride üldkoosolek]]). Nõukogu võtab vastu otsused ja määrab kindlaks panga tegevussuunad. Reeglina kuuluvad nõukokku liikmesmaade rahandus- või arenguministrid. Nõukogu istungid toimuvad kord aastas koos Maailmapanga Grupi ja Rahvusvahelise Valuutafondi nõukogude istungiga.<ref name=juhtimine>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489111~menuPK:4224856~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html Организационная структура] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref> Konkreetsed volitused panga juhtimiseks nõukogu istungite vaheajal on antud 25 [[tegevdirektor]]ile, kes töötavad vahetult panga peakorteris [[Washington]]is. Tegevdirektorid moodustavad direktorite nõukogu, mida juhib Maailmapanga president. Tegevdirektoritest viis esindavad viie riigi huve, kelle osakaal panga aktsiakapitalis on kõige suurem: USA-d, [[Jaapan]]it, [[Saksamaa]]d, Prantsusmaad ja [[Suurbritannia]]t. Ülejäänud 20 tegevdirektorit esindavad riikide rühmi.<ref name=juhtimine/> Direktorite nõukogu istungid toimuvad tavaliselt 2 korda nädalas. Nõukogu vastutab kõigi panga tegevust puudutavate otsuste eest. Niisuguste otsuste hulka kuuluvad kõigi laenude ja tagatiste kinnitamine panga üldiste tegevuspõhimõtete kindlaksmääramine panga [[eelarve]] kinnitamine riikidega koostöö tegevusstrateegia väljatöötamine niisuguste otsuste vastuvõtmine, mis puudutavad laenamist ja muud rahandust.<ref name=juhtimine/> Maailmapanga president on alates 2007. aasta juunist [[Robert Zoellick]]<ref name=juhtimine/>. Tema juhatab direktorite nõukogu istungeid ja vastutab panga üldise juhtimise eest<ref name=juhtimine/>. Presidendi valib nõukogu 5 aastaks ja võib ta soovi korral ümber valida<ref name=juhtimine/>. Veel valitakse 5 asepresidenti, sealhulgas 3 vanemasepresidenti (''Senior Vice President'') ja 2 tegevasepresidenti (''Executive Vice President''). Asepresidendid vastutavad konkreetsete piirkondade, majandussektorite ja tegevussuundade eest ning täidavad teisi konkreetsemaid ülesandeid. ==Presidendid== Kirjutamata reegel ütleb, et IMFi tegevdirektor on pärit [[Euroopa]]st ja Maailmapanga president ~~[[Ameerika]]~~USA-st, kellele kuulub Maailmapanga kapitalist kõige suurem osa<ref name=juhtimine/> (Wolfensohn oli [[Austraalia]]st). * [[Eugene Meyer]] (juuni [[1946]] – detsember 1946) * [[John McCloy]] (märts [[1947]] – juuni 1949) * [[Eugene Black]] (juuli [[1949]] – ~~jaanuar~~detsember ~~1963~~[[1962]]) * [[George Woods]] (jaanuar [[1963]] – märts 1968) * [[Robert McNamara]] (aprill [[1968]] – juuni 1981) 81. rida ⟶ 151. rida: * [[Barber Conable]] (juuli [[1986]] – august 1991) * [[Lewis Preston]] (september [[1991]] – mai 1995) * [[James Wolfensohn]] (~~mai~~juuni [[1995]] – ~~juuni~~mai 2005) * [[Paul Wolfowitz]] (juuni [[2005]] – juuni 2007) * [[Robert Zoellick]] (alates juunist [[2007]])<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/EXTARCHIVES/0,,contentMDK:20510826~pagePK:36726~piPK:437378~theSitePK:29506,00.html World Bank Group Presidents] Vaadatud 13. mail 2011 (inglise keeles)</ref> * [[Robert Zoellick]] (alates juunist [[2007]]) ==Peaökonomistid== 92. rida ⟶ 162. rida: * [[François Bourguignon]] alates [[2003]] == ~~Vaata ka~~Kriitika == [[Pilt:Joseph Stiglitz.jpg\|pisi\|Joseph Stiglitz (2002)]] *[[Globaliseerumine]] [[Pilt:Worldbank protest jakarta.jpg\|pisi\|Protsestijad Maailmapanga vastu [[Jakarta]]s (2004)]] Maailmapanga tegevust on läbi aegade kritiseerinud paljud peamiselt [[valitsusväline organisatsioon\|valitsusvälised organisatsioonid]], kuid ka õpetlased. [[Vasakpoolsus\|Vasakpoolsed]] ütlevad, et kaubanduse [[liberaliseerimine]], [[erastamine]] ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. [[Parempoolsus\|Parempoolne]] kriitika lähtub aga skaala teisest küljest. Parempoolsed väidavad, et IMF-i abi ei soodusta majandusdistsipliini juurutamist. Mõjukas Maailmapanga kriitik on endine Maailmapanga peaökonomist [[Joseph Stiglitz]]. Ta on nimetanud ekslikuks kogu Maailmapanga poliitikat. Ta arvab, et kui USA järgiks Maailmapanga soovitusi, siis ei tooks see kaasa majanduskasvu. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et [[Venemaa]] järgis Maailmapanga soovitusi ja talle sai osaks majanduslangus, aga [[Hiina]] eiras neid soovitusi ja saavutas majandustõusu. Eriti kriitiliselt suhtus Stiglitz Venemaal kasutatavasse šokiteraapiasse. Ka [[Eesti]] on korduvalt eiranud Maailmapanga soovitusi ja saavutanud naaberriikidega võrreldes suurema majanduskasvu. Maailmamajanduse analüüs näitab, et Maailmapanga programmid niisugusel kujul, nagu need sõnastati, ei taga majanduse õiglast ja jätkusuutlikku arengut. Seetõttu on hakanud kasvama surve Maailmapangale. Nii ühes riigis kui rahvusvaheliselt tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid on hakanud taotlema Maailmapanga soovitustele vastukäivate otsuste avalikku ja demokraatlikku läbivaatamist.<ref>[http://www.irex.ru/press/pub/polemika/05/stu/ Бедные страны и богатый Всемирный банк] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref> [[2001]]. aastal hindas [[USA Kongress]]i komisjon rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide saavutatud tulemusi ja jõudis järeldusele, et 60% Maailmapanga projektidest ebaõnnestusid. Maailmapank on kutsutud võitlema vaesusega, aga uuringu ajal oli viimase 5 aasta jooksul vaid 1% Maailmapanga rahast läinud kõige vaesematele riikidele, kes niisugust abi kõige rohkem vajaksid. Selle aja jooksul oli vaesus maailmas vähenenud, aga seda ei saa seletada üksnes Maailmapanga tegevusega. Edu saavutasid hoopis need maad, kes praktiliselt ei saanud Maailmapangalt laenu. Seevastu nendes riikides, kelle toetamisele olid suunatud Maailmapanga kõige suuremad jõupingutused, oli olukord hoopis hullemaks muutunud.<ref name=kriitika>[http://www.ebrc.ru/library/74190/91354 Всемирный банк: направления деятельности, критика его политики. ВБ и Россия] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref> Uurimiskeskus [[Heritage Foundation]] analüüsis, missugust mõju on maailma kõige vaesematele maadele osutanud Maailmapanga laenud. Aastail 1980–2003 said 105 vaest riiki Maailmapangalt laene ja grante. Neist 39 riigis [[sisemajanduse kogutoodang]] vähenes, 17 riigis oli majanduskasv minimaalne (kuni 1%), 33 riigis mõõdukas (1–4%) ja ainult 12 riiki suutsid oma majandust palju kasvatada. Eriti halb oli olukord [[Aafrika]]s, kus on maailma kõige vaesemad maad. Seal sai Maailmapangast laenu 48 riiki, kellest vaid 3 osutusid majanduslikult edukateks ja 23 riigi majandus langes.<ref name=kriitika/> == Viited ==

Maailmapank: erinevus redaktsioonide vahel