Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

Lisatud 612 baiti ,  9 aasta eest
P
Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavad allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised.
 
Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud [[18. sajand]]i keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisaidperekonnavaldusi ehk [[fideikomiss]]e (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mille koosseisu või kuuluda üks või enam rüütlimõisa ning mida ei tohtinud müüavõõrandada ega koormata muul viisil jakui midaüksnes läbi pärimise. Tihti pärandati niisuguseid valdusi suguvõsa meesliini pidi esmasünni (''Primogenitur'') põhimõtte kohaselt. Niisugusel juhul nimetati fideikommissi [[majoraat|majoraadimajoraadiks]] põhimõttel.
 
Eesti aladel kuulus sugukonnavalduste koosseisu umbes 109 rüütlimõisa. Kehtiva tükeldamis- ja võõrandamiskeelu tõttu oli võimatu nende mõisate talumaade päriseks ostmine. Lahendusena likvideeriti ajutiselt fideikommiss, eraldati sealt müügiks määratud maa ning sageli asutati allesjäänud mõisamaa baasil fideikommiss uuesti.
Eesti aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes oli müügikeelu tõttu keeruline [[talu]]sid päriseks osta.
 
Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil [[Mõisakohus|kohtu-]] ja politseivõim ([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus, ainuõigus pidada [[veski]]t (kuni [[1871]]) ja [[kõrts]]i, [[viin]]a põletada (kuni [[1900]]), [[õlu]]t pruulida ja jahti pidada. Samas oli(kuni [[mõisavanem1916]]). kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
Rüütlimõisad olid kuni [[1881]]. aastani vabastatud [[maamaks]]ust, muudest otsestest maksudest ja [[majutuskohustus]]est: nad maksid ainult kohalikke ja kirikumakse.
 
Samas oli [[mõisavanem]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid. Samuti oli mõisaomanikul rida naturaalmajanduslikke koormisi nagu teede ja sillaehituskohustus jms.
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. [[1871]] kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]] viinapõletamisele ja [[1916]] jahipidamisele.
 
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. [[1871]] kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]] viinapõletamisele ja [[1916]] jahipidamisele.
Rüütlimõisad olid kuni [[1881]]. aastani vabastatud [[maamaks]]ust, muudest otsestest maksudest ja [[majutuskohustus]]est: nad maksid ainult kohalikke ja kirikumakse.
 
Rüütlimõisad kui eriõiguslikud maaüksused kaotati Venemaal [[Maadekreet|maadekreediga]] [[9. november|9. novembril]] [[1917]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[1918]] aasta alguses ennistasid Saksa okupatsioonivõimud ennistasid Baltimaades mõisnike õigused. [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1919]] võttis sotsialistidest enamusega [[Asutav Kogu]] vastu eesti talupoegademaata maaelanike maanälja kustutamiseks [[maaseadus]]e, mille alusel toimunud [[1919. aasta maareform|maareform]]i käigus võõrandati sümboolse hüvitise eest 874 rüütlimõisa.<ref> [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_1919.html Harjumaa muuseum: Eesti maareformi seadus]</ref> [[Läti]]sLisaks toimussellele [[maareform]]veel [[1920]].poolmõisad, mis kuulusid rüütlimõisate aastalomanikele.
[[Läti]]s toimus [[maareform]] [[1920]]. aastal.
 
==Rüütlimõis Saksamaal==
Anonüümne kasutaja