Vikipeedia

Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Katrek (arutelu | kaastöö)
729 muudatust
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
==Eesti keel==
Seisundimääruseks onvõib lauses olla [[määrsõna]]d, [[käändsõnasõnavorm|käändsõnavormidkäändsõnavorm]] või [[kaassõnafraas|kaassõnafraasidkaassõnafraas]].
 
* Paljud kohakäändelised käändsõnafraasid on suuremal või vähemal määral n-ö tähenduselt kokkusulanud ja seega lähedased seisundimäärsõnadele. Sise- ja väliskohakäänetel puudub seisundimääruse raames sisuline vastandus, nende kasutust reguleerib pigem kindlate sõnade või sõnarühmade kohta kehtiv keeletava.
24. rida:
 
===Latiivne seisundimäärus===
LaiendabVäljendab tulemseisundit ja on sellise tegusõna [[seotud laiend|seotud laiendinalaiend]], põhiliseltmis väljendab siirdumist või siirmist märkivaid verbe ning väljendab tulemseisundit.
 
Näiteks: Tugev tuul ajas naistel soengud '''sassi'''.
 
Latiivseks seisundimääruseks võib lauses olla:
Latiivset seisundimäärust vormistavad:
 
* Adverbidmäärsõna ''elevile, kimpu, kissi, kohevile, nurja, praokile'' jt; osalmõnede adverbidest langebmäärsõnade latiivne muude langeb kokku lokatiivsega: ''lahti, laiali, istuli, külili, rinnuli, pikali,põlvili'' jt.
 
Näiteks: Naine seadis lilli ilusasse '''kimpu'''. Ema pani lapse '''pikali''' voodisse.
 
* Nimi-nimisõna javõi omadussõnadomadussõna sisseütlevas, alaleütlevas javõi saavas käändes ning koos kaassõnadega ''kätte, sisse, alla, küüsi'' jt.
 
Näiteks: Ema läks lastega '''poodi'''. Kutsikas igatses pääseda '''sooja''' tuppa. Poisike määris '''saiale''' ohtralt moosi. Päike teeb inimesed '''rõõmsaks'''. Daam langes '''varaste küüsi'''.
 
===Lokatiivne seisundimäärus===
Esineb tegusõna
Ta võib esineda:
* verbi [[seotud laiend|seotud laiendina]], alludes suhtereeglile.
 
Näiteks: vanamees tõusis '''istukile''', et paremini telekat näha.
47. rida:
Näiteks: '''hellushoos''' tegi neiu koerale pai.
 
Lokatiivseks seisundimääruseks võib lauses olla
Lokatiivset seisundimäärust vormistavad:
 
* Adverbidmäärsõna ''elevil, irevil, kimpus; istukil, koos, lahus'' jtvmt; osalmõnedel adverbidestmäärsõnadel langeb lokatiivne muude kokku latiivsega: ''lahti, istuli, kõrvu''jt.
 
Näiteks: Olin '''kükakil''' järve kohal ja vaatasin oma peegelpilti. Suvel hoiame aknaid terve päev '''lahti'''.
 
* Nimi-nimisõnad või omadussõnad seesütlevas, alalütlevas, olevas, saavas (''olema''-verbi laiendav nimisõna või sihilisi tegusõnu ''pidama, lugema, arvama, kiitma, laitma, pilkama, sõimama'' jt laiendav nimisõna või omadussõna, mis näitab aluse või sihitise ajutist, juhuslikku, mitteolemuslikku tunnust), kaasa- ja ilmaütlevas käändes ning kaassõnadega ''käes, sees, all, küüsis'' jt.
 
Näiteks: Magusad küpsised olid '''kausis'''. Kass peesitas '''aknalaual'''. Ta mõjub '''suursugusena'''. Tema varane saabumine oli mulle '''üllatuseks'''. Poiss külmetas '''vihma käes'''.
64. rida:
Seda esineb suhteliselt harva.
 
Separatiivseks seisundimääruseks võib lauses olla
Separatiivset seisundimäärust vormistavad:
 
* Adverbidmäärsõna ''haagist, lukust, riidest'' jnevmt. Separatiivne muude on vaid vähestel seisundimäärsõndel ning see esineb tavaliselt koos latiivse osisega.
 
Näiteks: Keerasin ukse '''lukust''' lahti ja astusin tuppa.
72. rida:
Eesti keelele on omane väljendada seisundist väljumist hoopis vastupidisesse seisundisse siirdumisena: ''vajus küüru – oli küürus- ajas sirgu; jäi purju – oli purjus – sai kaineks; mõisteti süüdi – oli süüdi – mõisteti õigeks'' jne, seega leksikaalselt, latiivse antonüümi abil.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 548.</ref>
 
* Nimi-nimisõna javõi omadussõnadomadussõna seestütlevas käändes või koos kaassõnadega.
Näiteks: Mees pääses imekombel '''koerte käest'''. '''Kohvikust''' jooksis välja väike lõbus tüdruk.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Seisundimäärus"