Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 2954 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Flag of the League of Arab States.svg|thumb|150px|Araabia Liiga lipp]]
[[Pilt:Emblem of the Arab League.svg|thumb|125px|Araabia Liiga vapp]]
'''Araabia Liiga''' ([[araabia keel|araabia]]es الجامعة العربية‎ al-Jāmi'ah al-'Arabīyah; ametliku nimega '''Araabia Riikide Liiga''') on [[1945]]. aastal asutatud [[araabia maad]]e ühendus.
 
Araabia liiga asutasid [[22. märts]]il [[1945]] kuus araabia maad: [[Egiptus]], [[Iraak]], [[Jeemen]], [[Liibanon]], [[Saudi Araabia]] ja [[Süüria]]. Nad soovisid luua araabia maade piirkondliku organisatsiooni, mis keskenduks [[majandus]]e arendamisele, tülide lahendamisele ja poliitilise tegebvuse kooskõlastamisele. Igal riigil on liiga nõukogus 1 hääl.
Araabia Liiga peasekretär on alates [[2001]]. aastast [[Egiptus]]e poliitik ja diplomaat [[‘Amr Mūsá]]. Organisatsiooni peakorter asub [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s.
 
Araabia Liiga esimene suur tegu oli [[Iisrael]]i sõjaline ründamine pärast seda, kui Iisrael [[1948]] oma iseseisvuse välja kuulutas. Liiga sai sõjas lüüa ja [[1950]] sõlmisid liigasse kuuluvad riigid vastastikuse kaitse lepingu.
 
Araabia Liiga peasekretär on alates [[2001]]. aastast [[Egiptus]]e poliitik ja diplomaat [[‘Amr Mūsá]]. Organisatsiooni peakorter asub Egiptuse pealinnas [[EgiptusKairo]]s selle asutamisest peale, välja arvatud [[1979]]–[[1989]], mil see asus [[Tuneesia]]e pealinnas [[KairoTunis]]ses.
 
Araabia Liigat ühendab [[religioon]] vähemalt sama palju kui [[keel]]. Kõik Araabia Liiga maad on põhiliselt [[islam|muhameedlikud]] riigid. Mõnes riigis ([[Mauritaania]]s, Saudi Araabias ja [[Somaalia]]s) on koguni 100% elanikest muhameedlased. Kõige väiksem on moslemite osakaal Liibanonis (59,7%) ja [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] (76%). [[Kristlus|Kristlaste]] osakaal on kõige suurem Liibanonis (40%) ja [[Katar]]is (11%). [[Juudid|Juutide]] osakaal oli mitmes Araabia Liiga riigis veel [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal suur, ulatudes näiteks [[Maroko]]s, Iraagis ja [[Alžeeria]]s üle 100 tuhande, aga tänapäeval ei ole paljudes Araabia Liiga maades ametlikel andmetel ainsatki juuti, kõige rohkem on neid 2006. aasta andmetel Marokos (3000) ja Tuneesias (1100).
 
Araabia maad on väga erineva arengutasemega. Nende seas on palju [[nafta]]rikkaid riike, mis kuuluvad [[OPEC]]isse ja maailma kõige rikkamate riikide hulka, samas kuuluvad Somaalia ja [[Sudaan]] maailma kõige vaesemate riikide hulka. Araabia maade hulgas on neid, mis saavad tohutut sissetulekut [[turism]]ist (Egiptus, Tuneesia), ja neid, kus välisturism praktiliselt puudub (Mauritaania, [[Liibüa]]). Enamuse Araabia Liiga pindalast hõlmab viljatu [[kõrb]], samas jäävad sinna ka [[Viljakas poolkuu]] ja [[Niilus]]e jõe org. [[Kirjaoskus]]e tase on [[Kuveit|Kuveidis]] ja [[Palestiina]]s üle 94%, seevastu Mauritaanias ja Marokos alla 57%.
 
[[1965]] loodi Araabia Liiga sisene ühisturg. Tihedamalt ei ole Araabia Liiga maad omavahel lõimunud, sest rikkamad maad kardavad, et peavad siis oma jõukust vaesemate maadega jagama hakkama. Sügavamat lõimumist takistavad ka välisriigid, kes kardavad araabia natsionalismi ja [[panislamism]]i levikut mujal maailmas.
 
==Liikmed==
*{{Riigi ikoon|Süüria}} [[Süüria]]
*{{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia]]
 
Erinevalt paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest, mille liikmeks on Palestiina omavalitsus, on Araabia Liiga täisliikmeks Palestiina riik.
 
[[22. veebruar]]il [[2011]] pärast seda, kui Liibüa valitsus kasutas sõjaväge valitsuse vastu protestijate vastu, peatati Liibüa liikmelisus Araabia Liigas. Selle peale teatas Liibüa liider [[Muammar al-Gaddafi]]: "Araabia Liiga on laiali läinud. Sellist asja nagu Araabia Liiga ei ole enam olemas."
 
===Vaatlejaliikmed===
26 583

muudatust