Atonaalsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
1900-nda aasta paiku leidub mõistet ’atonaalne/atonaalsus’ üksikutes eraldiseisvates muusikateoreetilistes kontekstides ning tähendustes.
 
1910-ndelndatel aastatel leiab ühel ajal muusikateoste loomisega, millel puuduspuudub üheselt mõistetav helistiku määratlus, järjest kasvaval määralenam mõisteid ’atonaalne/atonaalsus’ erinevates tähendustes muusikateoste retsensioonides ning kontserdikriitikas.
 
Alates 1920-ndatest aastatest kasutatakse ja diskuteeritakse mõistete atonaalne/atonaalsus abil sageli muusikateaduslikus ning vahel poleemiliselt ning lööksõnalikult ka ajakirjanduses mõistete ’tonaalne/tonaalsus’ eitusena.
 
Pärast Theodor Ludwig Wiesengrund-Adorno “Uue muusika filosoofia” (1949) ilmumist aastal 1949 algas eelkõige saksa keeleruumis vahetegemine mõistete ’vaba atonaalsus’ posttonaalse, eeldodekafoonilise muusika tähenduses ning ’seotud atonaalsus’ dodekafoonia tähenduses vahel. Siitpeale võrdustavad mõningad autorid mõisted ’atonaalsus’ ning ’vaba atonaalsus’.