Redaktsioon: 24. aprill 2006, kell 09:13 redigeeri 80.235.110.70 (arutelu) →‎Progressiivne maksusüsteem ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2006, kell 15:55 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 351 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
25. rida: '''Maksusüsteem on neutraalne''' siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, — isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga. Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 500 krooni kuus. Sellisel juhul maksab 1000 kroonise sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 10 000 kroonise sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust. Järelikult on iga järgmise krooni maksumäär ehk [[piirmaksumäär]] erinev. Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse. Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 500 krooni kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 1000 krooni suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks 500 krooni. Sellisei juhul maksab töötaja, teenides 1001 krooni, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 130,26 krooni suurusele maksudele veel ka 500 krooni toetusi. Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000 krooni. [[Category:Majandus]]

Maksusüsteemid: erinevus redaktsioonide vahel