Maailmapank: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Riigi rahandus}}
{{toimeta}} <!-- Homme, laupäeva õhtul jätkan.-->
'''Maailmapank''' ([[inglise keel]]es ''International Bank for Reconstruction and Development'', '''IBRD''') on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda [[arengumaad]]ele [[raha]]list ja [[tehnoloogia|tehnoloogilist]] abi. (Viide 1).
Maailmapank on läbinud mitu struktuurimuudatust ja sellepärast on nimetuse "Maailmapank" all mõistetud eri aegadel erisugust organisatsiooni.
Alguses tähendas Maailmapank [[Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka]], mis toetas rahaliselt [[Lääne-Euroopa]] ja [[Jaapan]]i majanduse taastamist pärast [[Teine Maailmasõda|Teist Maailmasõda]]. [[1960]] loodi [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] (''International Development Association'', IDA), mis võttis endale osa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ülesannetest. Mõlemad organisatsioonid eksisteerivad tänapäevani ja "Maailmapank" on ühine nimetus nende mõlema kohta.
Eri aegadel loodi nende juurde veel kolm organisatsiooni: [[Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon]] (''International Finance Corporation'', [[1956]]), [[Investeeringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur]] (''Multilateral Investment Guarantee Agency'', [[1985]]) ja [[Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus]] (''International Centre for Settlement of Investment Disputes'', [[1965]]). Kõiki neid viit organisatsiooni ühtekokku nimetatakse [[Maailmapanga Grupp|Maailmapanga Grupiks]]. (Viide 2).
Vahel mõistetakse Maailmapanga all endiselt üksnes Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka, mille tegevus moodustab põhiosa Maailmapanga Grupi tegevusest.
== Ajalugu ==
[[Pilt:WhiteandKeynes.jpg|pisi|left|[[Harry White]] (USA, vasakul) ja [[John Keynes]] (Suurbritannia, paremal) [[Bretton-Woodsi konverents]]il (1944)]]
Maailmapank on üks kahest suurest rahandusorganisatsioonist (teine on [[Rahvusvaheline Valuutafond]]), mis loodi [[Bretton-Woodsi konverents]]i otsuste põhjal. See konverents toimus [[1. juuli|1.]]–[[22. juuli]]l [[1944]] [[USA]]-s ning selle töös osalesid 44 riigi saadikud (Viide 2A), kes arutasid majanduse taastamist ja maailmakorraldust pärast maailmasõja lõppu. (Viide 3).
[[Nõukogude Liit]] osales konverentsi töös aktiivselt, aga pärast otsustas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi loomisest ja tööst mitte osa võtta, sest vastavalt nende organisatsioonide [[põhikiri|põhikirjale]] puudus tal võimalus nende tööd mõjutada, erinevalt USA-st.
Oma tegevuse alguses [[1945]]–1968 ei olnud Maailmapanga tegevus kuigi aktiivne, sest laenu taotlejatele esitati rangeid nõudmisi. Maailmapanga esimene president [[John McCloy]] valis esimeseks laenusaajaks [[Prantsusmaa]], kellele anti laenu 250 miljonit [[USA dollar]]it. Laenu saamise üka tingimus oli [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei|kommunistide]] väljajätmine valitsusest (Viide 4). Kaks ülejäänud laenusoovijat ([[Poola]] ja [[Tšiili]]) laenu ei saanud. Edaspidi andis Maailmapank aktiivselt laenu Lääne-Euroopa riikidele, kes taastasid maailmasõjast räsitud majandust [[Marshalli plaan]]i kaudu. Marshalli plaani rahastamine käiski suures osas Maailmapanga kaudu.
[[1968]]–1980 oli Maailmapanga tegevus suunatud arengumaade abistamisele. Suurenesid väljalaenatavad summad ja mitmekesistus laenude struktuur, mis hõlmas mitmesuguseid majandusharusid alates [[infrastruktuur]]ist kuni sotsiaalsete probleemide lahendamiseni. Sel ajal juhatas Maailmapanka [[Robert McNamara]], kes kasutas tehnokraatlikku juhtimisstiili, sest ta oli töötanud [[USA kaitseminister|USA kaitseministrina]] [[John Kennedy]] ja [[Lyndon Johnson]]i valitsuses ning ettevõtte [[Ford Motor]] presidendina. McNamara lõi uue süsteemi, mille abil riigid said oma laenutaotlusi esitada, ja see võimaldas vähendada laenutingimuste otsustamisele kuluvat aega.
[[1980]] sai Maailmapanga presidendiks [[Alden Clausen]], kelle esitas sellele kohale tollane [[USA president]] [[Ronald Reagan]]. [[1980. aastad|1980. aastatel]] anti laenu peamiselt arengumaadele ja laenude andmise põhiline eesmärk oli vähendada nende maade sõltuvust võlgadest nende majanduse arendamise kaudu. Seetõttu lõpetati laenude andmine sotsiaalprobleemide lahendamiseks.
[[1989]] toimus Maailmapanga töös oluline muutus paljude valitsusväliste, peamiselt keskkonnaorganisatsioonide kriitika tulemusena. Seetõttu suurenes nende eesmärkide hulk, milleks laenu väljastati.
== Visioon ja missioon ==
[[Pilt:World Bank building at Washington.jpg|pisi|Maailmapanga hoone Washingtonis]]
{{tsitaat|Maailmapanga tegevuse eesmärgid on jätkusuutliku globaliseerumise soodustamine kõigi elanikkonna kihtide huvides, vaesuse vähendamine, majanduskasvu kiirendamine ilma keskkonnale kahju tekitamata ning inimeste jaoks uute võimaluste loomine ja neisse lootuse sisendamine.|Robert Zoellick}} (Viide 5.)
Tänapäeval keskendub Maailmapank oma teguevuses vastavalt [[Aastatuhande deklaratsioon]]ile [[Aastatuhande arengueesmärgid|Aastatuhande arengueesmärkide]] saavutamisele (Viide 6). Kolmanda aastatuhande künnisel sõnastati [[ÜRO]] egiidi all kaheksa eesmärki, mille saavutamisele peavad rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutused olema suunatud. Aastatuhande arengueesmärgid peavad olema saavutatud 2015. aastaks ja need on järgmised:
#Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kelle sissetulek on väiksem kui 1 USA dollar päevas, ja nende arvu, kes on näljas.
#Tagada kõigile lastele [[algharidus]]e omandamise võimalus.
#Tagada tüdrukutele poistega võrdsed võimalused koolis käia.
#Vähendada 3 korda vastsündinute ja laste suremust.
#Vähendada 3 korda sünnitusel või vahetult pärast seda surevate naiste arvu.
#Saavutada [[HIV]]i, [[AIDS]]i, [[malaaria]] ja teiste haiguste leviku vähenemine.
#Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kel pole juurdepääsu puhtale joogiveele, parandada 100 miljoni kodutu olukorda ja lõpetada loodusressursside jätkusuutmatu arendamine.
#Luua ülemaailmne koostöövõrk arengu edendamiseks.
Nende inimkonna ees seisvate plemaailmsete probleemide lahendamiseks annab Maailmapank Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu vähemalt keskmise sissetulekuga riikidele laenu niisuguse [[intress]]iga, mis vastab nende riikide siseturu keskmisele. Väikese sissetuleku tasemega riikidele annab Maailmapank Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni kaudu abi minimaalse intressiga või üldse intressivabalt.
----
<!-- Siit kuni järgmise peatükini on vana teksti see osa, mis on veel integreerimata.-->
Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid [[võlakiri|võlakirjade]] müügist maailma [[kapitaliturg]]udel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab.
Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga.
Nii Maailmapank kui IMF on saanud läbi aegade tugeva kriitika osaliseks
==Presidendid==
Kirjutamata reegel ütleb, et IMFi tegevdirektor on pärit [[Euroopa]]st ja Maailmapanga president [[Ameerika]]st (Wolfensohn oli [[Austraalia]]st).
* [[Eugene Meyer]] (juuni [[1946]]
* [[John
* [[Eugene
* [[George
* [[Robert
* [[Alden
* [[Barber
* [[Lewis
* [[James
* [[Paul Wolfowitz]] (juuni [[2005]] – juuni 2007)
* [[Robert Zoellick]] (alates juunist [[2007]])
==Peaökonomistid==
* [[Stanley Fischer]]
* [[Lawrence Summers]]
* [[Joseph
* [[Nicholas Stern]]
* [[François Bourguignon]]
==Välislingid==
| |||