Aleatoorika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''Aleatoorika''' on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul teose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel.
Aleatooriline, aleatoorika
 
Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada predeterminatsiooni, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. [[seriaalne meetod]]). Heliloomingu ja interpretatsiooni praktikas räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ning "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks John Cage (1912-1992) ja Vinko Globokar (s.1934), kontrollitud aleatoorikat Witold Lutosławski. Eestis cage'likus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab Jaan Koha (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), Arvo Pärdi (Teine sümfoonia,1966; Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja Lepo Sumera muusikast.
Sõna aleatooriline on pärit ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv;
aleatorium - mängupõrgu; aleator - mängur; alea - täring, täringumäng, õnnemäng,
risk, juhus {sks.k Aleatorisch, it.k alea risk, riisiko; pr.k. aléa edule või
läbikukkumisele viiv võimalus, elu ettenägematused, risk, aléa numérique -
juhuslik muutuja; pr.k. aléatoire; it.k. aleatorio; i.k. aleatory, aleatoric.
Saksakeelne sõna aleatorika on kasutusel alates aastast 1957, inglise keeles
'aleatoric' (Harvard, 1969).
 
=Ajalugu=
Adjektiivi 'aleatooriline' kasutatakse nii prantsuse ja itaalia keeles eelkõige
Muusikas võttis sõna 'aleatooriline' esimest korda kasutusele Werner Meyer-Eppler (1913-1960) aastal 1954 statistilise terminina sündmuste kirjeldamisel, mille toimumine on üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Meyer-Eppler kasutab terminit koos elektroakustilis-kompositsioonitehnilise
tähenduses 'ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav' või 'juhuslik'.
kompositsioonitehnikast ningja informatsiooniteoreetilise termininaterminoloogiaga (aleatooriline modulatsioon,
Aleatooriliseks nimetatakse ka sündmusi, juhtumeid, protsesse, mille tulemus on
aleatooriline signaal, mikroaleatoorika ja, makroaleatoorika),. milleSamal denotatsiooneajal
ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav või juhusega määratletav.
hakkasid heliloomingusse jõudma kõla- või rütmiparameetrite aleatoorilised struktuurid.
 
Karlheinz Stockhausen (s.1928) ja Pierre Boulez (s.1925) kasutasid sõna 'aleatooriline' Darmstadti suvekursustel aastal 1957. Stockhausenil oli 'aleatooriline' üks paljudest statistilistest mõistetest, mida ta oma kompostitsiooniõpetuses kasutas ja millega ta tähistas "statistilist
Juriidilises keeles tähendab aleatooriline leping (pr.k. contrat aléatoire, it.k.
mõtlemist heliloomingus". Boulez kasutas mõistet muusika avatud vormi defineerimisel.
contratto aleatorio, i.k. aleatory contract) juhusele tuginevat lepingut, mille
jõustumine on ebakindel, teadmata, kahtlane või küsitav.
 
MatemaatikasDarmstadti jasuvekursuste statistikaskaudu rõhutabjõudsid sõnasõnad 'aleatooriline' toetumistja juhuse'aleatoorika'
laia ringi muusikute ja muusikast kirjutajate sõnavarasse, kusjuures terminit
teooriatele tõenäosusarvutuse mõttes. Mõisted grandeur,
'aleatoorika' hakati mõistma aleatoorilise printsiibina vastavas
variable aléatoire - aleatooriline väärtus, juhuslik muutuja; distribution aléatoire - tõenäosusjaotus; épreuve (tirage, sondage) aléatoire - juhuslik katse, événement aléatoire -
kompositisoonitehnikas loodud teostes või kompositsioonitehnika endana.
juhuslik sündmus; erreur aléatoire - juhuslik viga ja nombre aléatoire - juhuslik arv
(arv, mille numbrid on saadud ükshaaval loosiga); juhusliku funktsioonina (fonction
aléatoire) tähistatav aleatooriline väärtus, mille tõenäosus on aja
funktsiooniks.
 
Aleatoorika mõiste on üksikutel autoritel siiski erinev.:
Statistilise terminina kasutatakse seda ka osana elektroakustilisest
kompositsioonitehnikast ning informatsiooniteoreetilise terminina (aleatooriline
modulatsioon, aleatooriline signaal) ning nimisõnaks 'aleatoorika' vormituna
informatsiooniteoreetilisi termineid 'mikroaleatoorika' ja 'makroaleatoorika' kohaldavana
kasutatakse eelkõige muusikalises keelekasutuses.
 
(a) *Algselt peeti aleatoorika all tavaliselt silmas heliteose osade liigutatavust (avatud vorm)
Muusikas kasutatavaid termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka
ning alates kuuekümnendate aastate keskelt ka struktuurset variantsust.
kirjanduse ja lingvistika valdkonda.
 
(b) *Cage „eksperimentaalne'eksperimentaalne muusika“muusika' liitub osade autorite meelstmeelest aleatoorika
mõistega, osade meelest mitte.
 
(c) *Mõned autorid loevad aleatoorilise muusika hulka ka graafilist muusikat.
I. Muusikas ilmub adjektiiv 'aleatooriline' esmalt seoses W.Meyer-Eppleriga, kes
kasutab seda ilmselt alates aastast 1954 statistilise terminina sündmuste
kirjeldamisel, mille toimumine on üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Meyer
-Eppler kasutab seda eriliselt osana elektroakustilis-kompositsioonitehnilisest
ja informatsiooniteoreetilisest terminitest (nagu aleatooriline modulatsioon,
aleatooriline signaal, mikroaleatoorika ja makroaleatoorika), mille denotatsioone
ta teoreetiliselt põhjendab neid muusikateoreetiliselt kasutades. Seejuures
leiavad järjest suurema muusikalise tähenduse (puhtalt helivõnkumise tehnilisest
aspektist) aleatoorilised struktuurid kui kõla- või rütmikvaliteedid.
 
(d) *Kui mõned autorid peavad aleatoorika all silmas interpretatsiooniaspekti,
II. Väljend aleatooriline leidis kasutust K. Stockhauseni und Pierre Boulezi
siis teised mõtlevad aleatoorikast kategooriliselt vaid aleatoorikast kui kompositsioonimeetodist.
poolt Darmstadti suvekursustel aastal 1957.
(1) Stockhauseni puhul 'aleatooriline' üks paljudest statistilistest mõistetest,
mida ta kompostitsiooniõpetuses kasutab ja millega ta tähistab "statistilist
mõtlemist heliloomingus".
(2) Boulez kasutab väljendit tema poolt kasutatava muusikalise vormi
defineerimisel.
 
=Etümoloogia=
III. Darmstadti Päevade kaudu jõudsid väljendid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika'
Sõna 'aleatooriline' on pärit ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv;
laia ringi muusikute ja muusikast kirjutajate sõnavarasse, kusjuures terminit
''aleatorium'' - mängupõrgu; ''aleator'' - mängur; ''alea'' - täring, täringumäng, õnnemäng,
'aleatoorika' hakati mõistma aleatoorilise printsiibina vastavas
risk, juhus {sks.k ''Aleatorisch'' - aleatooriline, it.k. ''alea'' - risk, riisiko; pr.k. ''aléa'' - edule või läbikukkumisele viiv võimalus, elu ettenägematused, risk; ''aléa numérique'' -
kompositisoonitehnikas loodud teostes või kompositsioonitehnika endana.
juhuslik muutuja; pr.k. aléatoire''aléatoir''e; it.k. ''aleatorio''; i.k. ''aleatory, aleatoric'').
Aleatoorika mõiste on üksikutel autoritel siiski erinev.
 
Adjektiivi 'aleatooriline' kasutatakse nii prantsuse ja itaalia keeles eelkõige tähenduses 'ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav' või 'juhuslik'.
(a) Algselt peeti aleatoorika all tavaliselt silmas heliteose osade liigutatavust
Aleatooriliseks nimetatakse ka sündmusi, juhtumeid, protsesse, mille tulemus on
ning alates kuuekümnendate aastate keskelt struktuurset variantsust
tähenduses 'ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav' või 'juhuslik'juhusega määratletav.
 
Juriidilises keeles tähendab aleatooriline leping (pr.k. ''contrat aléatoire'', it.k. ''contratto aleatorio'', i.k. ''aleatory contract'') juhusele tuginevat lepingut, mille jõustumine on ebakindel, teadmata, kahtlane või küsitav.
(b) Cage „eksperimentaalne muusika“ liitub osade autorite meelst aleatoorika
mõistega, osade meelest mitte.
 
Matemaatikas ja statistikas rõhutab sõna 'aleatooriline' toetumist juhuse
(c) Mõned autorid loevad aleatoorilise muusika hulka ka graafilist muusikat.
teooriatele tõenäosusarvutuse mõttes. Mõisted ''grandeur, variable aléatoire'' - aleatooriline väärtus, juhuslik muutuja; ''distribution aléatoire'' - tõenäosusjaotus; ''épreuve (tirage, sondage) aléatoire'' - juhuslik katse, ''événement aléatoire'' - juhuslik sündmus; ''erreur aléatoire'' - juhuslik viga ja ''nombre aléatoire'' - juhuslik arv (arv, mille numbrid on saadud ükshaaval loosiga); juhusliku funktsioonina (''fonction aléatoire'') on tähistatav aleatooriline väärtus, mille tõenäosus on aja funktsiooniks.
 
Statistilise terminina kasutatakse seda ka osana elektroakustilisest kompositsioonitehnikast ning informatsiooniteoreetilise terminina (aleatooriline modulatsioon, aleatooriline signaal) ning nimisõnaks 'aleatoorika' vormituna informatsiooniteoreetilisi termineid 'mikroaleatoorika' ja 'makroaleatoorika' kohaldavana kasutatakse eelkõige muusikalises keelekasutuses.
(d) Kui mõned autorid peavad aleatoorika all silmas interpretatsiooniaspekti,
siis teised mõtlevad kategooriliselt vaid aleatoorikast kui kompositsioonimeetodist.
 
Muusikas kasutatavaid termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka
(2) Mõnede autorite aleatoorikakontseptsioonid on klassifitseeritavad järgmiselt:
(a) avatud vorm.
(b) puhas rühmaimprovisatsioon.
(c) kolmandate jaoks sisaldub aleatoorika mõistes ka Cage "eksperimentaalne
muusika"
 
IV. Muusikalisi termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka
kirjandusse ja lingvistikasse.
 
 
 
Välislinke
=Kirjandus=
 
Handwörterbuch der musikalischen Terminologie (HmT): Aleatorisch, Aleatorik (Wolf Frobenius) [http://www.sim.spk-berlin.de/pdf/hmt/HMT_SIM_Aleatorisch-Aleatorik.pdf]