Aleatoorika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Aleatoorika''' on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul teose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel.
Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada predeterminatsiooni, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. [[seriaalne meetod]]). Heliloomingu ja interpretatsiooni praktikas räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ning "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks John Cage (1912-1992) ja Vinko Globokar (s.1934), kontrollitud aleatoorikat Witold Lutosławski. Eestis cage'likus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab Jaan Koha (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), Arvo Pärdi (Teine sümfoonia,1966; Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja Lepo Sumera muusikast.
Sõna aleatooriline on pärit ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv; ▼
aleatorium - mängupõrgu; aleator - mängur; alea - täring, täringumäng, õnnemäng, ▼
risk, juhus {sks.k Aleatorisch, it.k alea risk, riisiko; pr.k. aléa edule või ▼
juhuslik muutuja; pr.k. aléatoire; it.k. aleatorio; i.k. aleatory, aleatoric. ▼
=Ajalugu=
Adjektiivi 'aleatooriline' kasutatakse nii prantsuse ja itaalia keeles eelkõige ▼
Muusikas võttis sõna 'aleatooriline' esimest korda kasutusele Werner Meyer-Eppler (1913-1960) aastal 1954 statistilise terminina sündmuste kirjeldamisel, mille toimumine on üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Meyer-Eppler kasutab terminit koos elektroakustilis-kompositsioonitehnilise
tähenduses 'ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav' või 'juhuslik'. ▼
Aleatooriliseks nimetatakse ka sündmusi, juhtumeid, protsesse, mille tulemus on ▼
hakkasid heliloomingusse jõudma kõla- või rütmiparameetrite aleatoorilised struktuurid.
Karlheinz Stockhausen (s.1928) ja Pierre Boulez (s.1925) kasutasid sõna 'aleatooriline' Darmstadti suvekursustel aastal 1957. Stockhausenil oli 'aleatooriline' üks paljudest statistilistest mõistetest, mida ta oma kompostitsiooniõpetuses kasutas ja millega ta tähistas "statistilist
mõtlemist heliloomingus". Boulez kasutas mõistet muusika avatud vormi defineerimisel.
laia ringi muusikute ja muusikast kirjutajate sõnavarasse, kusjuures terminit ▼
'aleatoorika' hakati mõistma aleatoorilise printsiibina vastavas ▼
kompositisoonitehnikas loodud teostes või kompositsioonitehnika endana.▼
▲kompositsioonitehnikast ning informatsiooniteoreetilise terminina (aleatooriline
Muusikas kasutatavaid termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka ▼
ning alates kuuekümnendate aastate keskelt ka struktuurset variantsust.▼
mõistega, osade meelest mitte. ▼
▲aleatooriline signaal, mikroaleatoorika ja makroaleatoorika), mille denotatsioone
=Etümoloogia=
▲Sõna 'aleatooriline' on pärit ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv;
▲laia ringi muusikute ja muusikast kirjutajate sõnavarasse, kusjuures terminit
▲''aleatorium'' - mängupõrgu; ''aleator'' - mängur; ''alea'' - täring, täringumäng, õnnemäng,
▲'aleatoorika' hakati mõistma aleatoorilise printsiibina vastavas
▲risk, juhus {sks.k ''Aleatorisch'' - aleatooriline, it.k. ''alea'' - risk, riisiko; pr.k. ''aléa'' - edule või läbikukkumisele viiv võimalus, elu ettenägematused, risk; ''aléa numérique'' -
▲kompositisoonitehnikas loodud teostes või kompositsioonitehnika endana.
▲juhuslik muutuja; pr.k.
▲Aleatoorika mõiste on üksikutel autoritel siiski erinev.
▲Adjektiivi 'aleatooriline' kasutatakse nii prantsuse ja itaalia keeles eelkõige tähenduses 'ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav' või 'juhuslik'.
▲(a) Algselt peeti aleatoorika all tavaliselt silmas heliteose osade liigutatavust
▲Aleatooriliseks nimetatakse ka sündmusi, juhtumeid, protsesse, mille tulemus on
▲ning alates kuuekümnendate aastate keskelt struktuurset variantsust
Juriidilises keeles tähendab aleatooriline leping (pr.k. ''contrat aléatoire'', it.k. ''contratto aleatorio'', i.k. ''aleatory contract'') juhusele tuginevat lepingut, mille jõustumine on ebakindel, teadmata, kahtlane või küsitav.
▲(b) Cage „eksperimentaalne muusika“ liitub osade autorite meelst aleatoorika
▲mõistega, osade meelest mitte.
Matemaatikas ja statistikas rõhutab sõna 'aleatooriline' toetumist juhuse
▲(c) Mõned autorid loevad aleatoorilise muusika hulka ka graafilist muusikat.
teooriatele tõenäosusarvutuse mõttes. Mõisted ''grandeur, variable aléatoire'' - aleatooriline väärtus, juhuslik muutuja; ''distribution aléatoire'' - tõenäosusjaotus; ''épreuve (tirage, sondage) aléatoire'' - juhuslik katse, ''événement aléatoire'' - juhuslik sündmus; ''erreur aléatoire'' - juhuslik viga ja ''nombre aléatoire'' - juhuslik arv (arv, mille numbrid on saadud ükshaaval loosiga); juhusliku funktsioonina (''fonction aléatoire'') on tähistatav aleatooriline väärtus, mille tõenäosus on aja funktsiooniks.
Statistilise terminina kasutatakse seda ka osana elektroakustilisest kompositsioonitehnikast ning informatsiooniteoreetilise terminina (aleatooriline modulatsioon, aleatooriline signaal) ning nimisõnaks 'aleatoorika' vormituna informatsiooniteoreetilisi termineid 'mikroaleatoorika' ja 'makroaleatoorika' kohaldavana kasutatakse eelkõige muusikalises keelekasutuses.
▲(d) Kui mõned autorid peavad aleatoorika all silmas interpretatsiooniaspekti,
▲siis teised mõtlevad kategooriliselt vaid aleatoorikast kui kompositsioonimeetodist.
▲Muusikas kasutatavaid termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka
kirjandusse ja lingvistikasse.
=Kirjandus=
Handwörterbuch der musikalischen Terminologie (HmT): Aleatorisch, Aleatorik (Wolf Frobenius) [http://www.sim.spk-berlin.de/pdf/hmt/HMT_SIM_Aleatorisch-Aleatorik.pdf]
| |||