Väljendverb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Reet2 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Reet2 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
== Eesti keel ==
 
'''Vormiliselt''' jagunevad [[Tegusõna|tegusõnad]] [[lihttegusõna|liht-]], [[liittegusõna|liit-]], [[ühendtegusõna|ühend-]] ja väljendverbideks. <ref>http://www.cl.ut.ee/ressursid/pysiyhendid/index.php?lang=et<</</ref>
 
'''Väljendverb''' on tegusõna, mis koosneb [[Sõnaliik|käändsõna(de)st]] ja [[Tegusõna|tegusõna käändelisest vormist]].
15. rida:
 
 
Väljendverbe võiks pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks [[sõna]]ks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse käändsõnad teineteisest lahku, samas '''mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada''' Nt. ''Mahajäätud kallim – kallimat maha jätma, mahamagatud aastad – õiget aega maha magama, silmahakkav areng – erivevus hakkas silma. Kokkukirjutatuna muutub omadussõnaliseks, lahkujäetuna väljendab tegevust.<ref>http://www.ekicl.ut.ee/bookstest/dok/ekk09src/indexkmuis.php?link=S%C3%9C_14<txt</ref>
 
Tegusõna osade omavaheline järjekord [[lause]]s võib muutuda Nt. ''Ta pesi tassi puhtaks – Tass tuli puhtaks pesta''.
 
TegusõnaKuna osadeeesti omavahelinekeelel järjekordon tugev tendents [[lauseKeelefilosoofia|analüütilisusele]]s, võibsiis muutudaon Nt.väljendverbide ''Ta pesi tassi puhtaks –kasutus Tasseesti tulikeelele puhtaksväga pesta'''omane'''.<ref>http://www.cl.ut.ee/testressursid/dokpysiyhendid/src/kmuisindex.txt</php?lang=et</ref>
 
 
* http://www.cl.ut.ee/ressursid/pysiyhendid/index.php?lang=et<</
Kuna eesti keelel on tugev tendents [[Keelefilosoofia|analüütilisusele]], siis on väljendverbide kasutus eesti keelele väga '''omane'''.
* http://www.cl.ut.ee/test/dok/src/kmuis.txt</
 
* http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=S%C3%9C_14<
 
* http://www.cl.ut.ee/ressursid/pysiyhendid/index.php?lang=et<</
* http://www.cl.ut.ee/test/dok/src/kmuis.txt</
* http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=S%C3%9C_14<
 
[[Kategooria:Keeleteadus, [[Süntaks]]]]