Ahhemeniidide riik

Ahhemeniidide impeerium (tuntud ka kui Pärsia suurriik) oli esimene Pärsia riik. See laius 6. sajandist e. Kr. kuni 4. sajandini e. Kr. territooriumil, kus nüüd asuvad Iraan, Iraak, Afganistan, Usbekistan, Türgi, Küpros, Süüria, Liibanon, Iisrael ja Egiptus. Ahhemeniidide impeeriumi esimene laienemine toimus aastal 550 e. Kr. Kyros II valitsusajal Meedia riigi annekteerimisel. Suurima ulatuse saavutas impeerium 550 e. Kr., hõlmates osi tänapäeva Liibüast, Kreekast, Bulgaariast, Pakistanist ning alasid Kaukasusel, Sudaanis ja Kesk-Aasias. Aastal 330 e. Kr. lõpetas Aleksander Suur ahhemeniidide valitsusaja.

Pärsia suurriik 500 e. Kr.

Impeeriumi nimi tuleneb Vana-Pärsia ahhemeniidide dünastiast. See on nimetatud suguvõsa esiisa Achaimenese järgi, kes arvati olevat juhtinud pärslased Urmia järve ümbruse asualalt hiljem nende järgi nime saanud Pārsā piirkonda (tänapäeval Fārs). Achaimenes on nime Hakhamanish kreekakeelne vorm.

Ahhemeniidide impeeriumi kujutatakse Lääne ajalookirjutuses eelkõige kreeklaste vastasena. Tähtsamateks aastaarvudeks võib siin pidada 490 ja 480 e. Kr. (Maratoni lahing ja Salamise lahing) ning 334-330 e. Kr. (Aleksander Suure vallutusretk). Sellest vaatenurgast lähtudes jäeti suures osas tähelepanuta impeeriumi väljapaistev roll Lähis-Ida ajaloos ja, nagu näitavad uuemad uurimused, ka Vana-Kreeka arengus. Piiblis joonistatakse pärslastest positiivne pilt, nad ilmuvad juutide vabastajatena ja nende usuliste ning kultuuriliste vajaduste edendajatena. Roll, mida ahhemeniidide impeerium oma 220-aastase püsimise jooksul ajaloos täitis, on aga palju olulisem. Nimelt oli sellel perioodil kogu Lähis-Ida esimest ja viimast korda ühe valitseja võimu alla ühendatud (kui välja arvata vaheepisood Aleksander Suure riigi osana 325 e. Kr. ja lühiajaline sassaniidide ekspansioon 620 p. Kr.). Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused kujundasid impeeriumi olemust palju suuremal määral kui sõjad kreeklastega või ülestõusud üksikutes provintsides.