Tegusõna vabad laiendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tegusõna vabad laiendid''' on laiendid, mis sõltuvad tegusõnast vähem kui [[Seotud laiend|seotud laiendid]].
Laiendite (nii vabade kui seotud) olemasolu lauses sõltub tegusõnast ning nende vahel olev grammatiline seos on '''sõltumine ehk [[Rektsioon|rektsioon]]'''.
Tegusõna koos nii vabade kui seotud laienditega moodustavad '''[[Tegusõnafraas|tegusõnafraasi]]'''.▼
▲Laiendite (nii vabade kui seotud) olemasolu lauses sõltub tegusõnast ning nende vahel olev grammatiline seos on '''sõltumine ehk [[Rektsioon|rektsioon]]'''.
Vabade laiendite '''tingitus lauses on minimaalne''', erinevalt seotud laienditest, mis on nii sisult kui ka vormilt konkreetse tegusõnaga seotud.
Vabad laiendid '''võivad lauses esineda põhimõtteliselt iga tegusõna ümber''', ometigi oleks lause situatsioon arusaadav ka ilma nendeta.
Tegusõna levinumad seotud laiendid on '''[[alus]]''' ja '''[[sihitis]]''' ja vabadeks laienditeks on enamasti erinevad määrused.
15. rida ⟶ 12. rida:
Näiteks lauses: '''Ma''' (alus - tegusõna seotud laiend) '''vaatasin''' (tegusõna) ''pühapäeval'' (ajamäärus - tegusõna vaba laiend) ''toas'' (kohamäärus - tegusõna vaba laiend) '''telekat''' (sihitis - tegusõna seotud laiend), ei saaks tegusõna ''vaatama'' esineda ilma '''aluse''' ja '''sihitiseta''', ent on arusaadav koha-, aja- jm määrusteta.
Seega seotud laiend väljendab sündmuse osalisi ja vaba laiend '''sündmuse kohta, aega või asjaolusid'''.
▲Tegusõna koos nii vabade kui seotud laienditega moodustavad '''[[Tegusõnafraas|tegusõnafraasi]]'''.
[[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Süntaks]]
| |||