Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
59. rida:
===Separatiivne seisundimäärus===
Seda esineb suhteliselt harva.
Separatiivset seisundimäärust vormistavad:
1) Adverbid haagist, lukust, riidest jne. Separatiivne muude on vaid vähestel seisundimäärsõndel ning see esineb tavaliselt koos latiivse <references /> osisega <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 548.</ref>. ▼
▲
Näiteks: Keerasin ukse '''lukust''' lahti ja astusin tuppa.
Eesti keelele on omane väljendada seisundist väljumist hoopis vastupidisesse seisundisse siirdumisena: ''vajus küüru – oli küürus- ajas sirgu; jäi purju – oli purjus – sai kaineks; mõisteti süüdi – oli süüdi – mõisteti õigeks'' jne, seega leksikaalselt, latiivse antonüümi abil.
2) Nimi- ja omadussõnad seestütlevas käändes või koos kaassõnadega. ▼
Näiteks: Mees pääses imekombel '''koerte käest'''. '''Kohvikust''' jooksis välja väike lõbus tüdruk.
Väliskohakäändelistel seisundimäärustel separatiivset muudet ei esine.
| |||