Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
'''[[Seisundimäärus]]''' on [[tegusõna]] [[seotud laiend|seotud]] või [[vaba laiend]], mis väljendab suhtereeglile alludes [[lause]]s [[alus (keeleteadus)|alus]]e või [[sihitis]]e referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit. Üldist küsimust sellel [[lauseliige|lauseliikmel]] ei ole, sellena toimivad ''kuidas?, mis seisundis(se)?, mis asendis(se)?'' vms. Tihti on seisundimäärus verbiga nii tihedas sisulises seoses, et teda ei saagi eraldi küsiva sõnaga asendada.
==Eesti keel==
Seisundimäärus on [[määrus|määruse]] liik, mida vormistavad määrsõnad ja käändsõnad mingis käändes või koos kaassõnaga
* Paljud kohakäändelised käändsõnafraasid on suuremal või vähemal määral n-ö tähenduselt kokkusulanud ja seega lähedased seisundimäärsõnadele. Sise- ja väliskohakäänetel puudub seisundimääruse raames sisuline vastandus, nende kasutust reguleerib pigem kindlate sõnade või sõnarühmade kohta kehtiv keeletava.
Näiteks: Ta on '''abielus/mehel'''.
* Kohakäändelistel seisundi- ja [[kohamäärus|kohamäärustel]] puudub terav tähenduspiir.
Näiteks: Noormees leidis end '''ohtlikust situatsioonist'''.
* Saavas ja [[olev kääne|olevas käändes]] seisundimäärus on tihedas seoses aluse või sihitisega, ühildudes nendega arvus.
Näiteks: Poisid said ruttu '''sõpradeks'''. Ta tundis end '''rõõmsana'''.
| |||