Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
välislik uuendatud |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''[[Seisundimäärus]]''' on [[tegusõna]] [[seotud laiend|seotud]] või [[vaba laiend]], mis väljendab suhtereeglile alludes [[lause]]s [[alus (keeleteadus)|alus]]e või [[sihitis]]e referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit. Üldist küsimust sellel [[lauseliige|lauseliikmel]] ei ole, sellena toimivad ''kuidas?, mis seisundis(se)?, mis asendis(se)?'' vms. Tihti on seisundimäärus verbiga nii tihedas sisulises seoses, et teda ei saagi eraldi küsiva sõnaga asendada.
==Eesti keel==
Seisundimäärust vormistavad määrsõnad ja käändsõnad mingis käändes või koos kaassõnaga: elu on neil '''helge''' ja tuju '''hea'''.
Paljud kohakäändelised käändsõnafraasid on suuremal või vähemal määral n-ö tähenduselt kokkusulanud ja seega lähedased seisundimäärsõnadele. Sise- ja väliskohakäänetel puudub seisundimääruse raames sisuline vastandus, nende kasutust reguleerib pigem kindlate sõnade v sõnarühmade kohta kehtiv keeletava.
Näiteks: Ta on '''abielus/mehel'''.
Kohakäändelistel seisundi- ja kohamäärustel puudub terav tähenduspiir: Noormees leidis end '''ohtlikust situatsioonist'''.
Saavas ja olevas käändes seisundimäärus on tihedas seoses aluse või sihitisega, ühildudes nendega arvus: Poisid said ruttu '''sõpradeks'''. (saav kääne) Ta tundis end rõõmsana. (olev kääne)
Seisundimäärust on kolme liiki: latiivne, lokatiivne ja üksikjuhtudel esinev separatiivne [[määrus]].
==Latiivne seisundimäärus==
Väljendab seisundit, millesse minnakse. Laiendab seotud laiendina põhiliselt siirdumist või siirmist märkivaid verbe ning väljendab tulemseisundit: Tugev tuul ajas naistel soengud '''sassi'''.
Latiivset seisundimäärust vormistavad:
1) Adverbid elevile, kimpu, kissi, kohevile, nurja, praokile jt; osal adverbidest langeb latiivne muude kokku lokatiivsega: lahti, laiali, istuli, külili, rinnuli, pikali,põlvili jt. Näiteks: Naine seadis lilli ilusasse '''kimpu'''. Ema pani lapse '''pikali''' voodisse.
2) Nimi- ja omadussõnad sisseütlevas, alaleütlevas ja saavas käändes ning koos kaassõnadega kätte, sisse, alla, küüsi jt. Näiteks: Ema läks lastega '''poodi'''. Kutsikas igatses pääseda '''sooja''' tuppa. Poisike määris '''saiale''' ohtralt moosi. Päike teeb inimesed '''rõõmsaks'''. Daam langes '''varaste küüsi'''.
==Lokatiivne seisundimäärus==
.. väljendab seisundit, milles parajasti ollakse. Ta võib esineda:
1) verbi seotud laiendina, alludes suhtereeglile. Näiteks: vanamees tõusis '''istukile''', et paremini telekat näha.
2) vaba laiendina, mille korral pole suhtereegli järgimine nõutav. Näiteks: '''hellushoos''' tegi neiu koerale pai.
Lokatiivset sm-st vormistavad:
1) Adverbid elevil, irevil, kimpus; istukil, koos, lahus jt; osal adverbidest langeb lokatiivne muude kokku latiivsega: lahti, istuli, kõrvu jt. Näiteks: olin '''kükakil''' järve kohal ja vaatasin oma peegelpilti. Suvel hoiame aknaid terve päev '''lahti'''.
2) Nimi- v omadussõnad seesütlevas, alalütlevas, olevas, saavas (olema-verbi laiendav nimisõna v sihilisi tegusõnu pidama, lugema, arvama, kiitma, laitma, pilkama, sõmama jt laiendav nimisõna v omadussõna, mis näitab aluse v sihitise ajutist, juhuslikku, mitteolemuslikku tunnust), kaasa- ja ilmaütlevas käändes ning kaassõnadega käes, sees, all, küüsis jt. Näiteks: magusad küpsised olid '''kausis'''. Kass peesitas '''aknalaual'''. Ta mõjub '''suursugusena'''. Tema varane saabumine oli mulle '''üllatuseks'''. Poiss külmetas '''vihma käes'''.
Mitmeid latiivsetele määrustele vastavaid lokatiivseid muuteid ei kasutata seisundimäärustena, nt .. on häbis, .. on õitsel jne. Vastavas seisundis olemise näitamiseks saab kasutada vaid liitaegu: seisundisse sattumisest vaatlushetkele eelneval ajal järeldub seisundis olemine vaatlushetkel: ta on häbisse sattunud, loodus on õitsele löönud jne.
'''Separatiivne seisundimäärus'''
.. väljendab lähteseisundit, seda, millest väljutakse. Seda esineb suhteliselt harva. Ss-i vormistavad:
1) Adverbid haagist, lukust, riidest jne. Separatiivne muude on vaid vähestel seisundimäärsõndel ning see esineb tavaliselt koos latiivse <references /> osisega <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 548.</ref>. Näiteks: keerasin ukse '''lukust''' lahti ja astusin tuppa.
Eesti keelele on omane väljendada seisundist väljumist hoopis vastupidisesse seisundisse siirdumisena: vajus küüru – oli küürus- ajas sirgu; jäi purju – oli purjus – sai kaineks; mõisteti süüdi – oli süüdi – mõisteti õigeks jne, seega leksikaalselt, latiivse antonüümi abil.22
2) Nimi- ja omadussõnad seestütlevas käändes v koos kaassõnadega. Näiteks: mees pääses imekombel '''koerte käest'''. '''Kohvikust''' jooksis välja väike lõbus tüdruk.
Väliskohakäändelistel seisundimäärustel separatiivset muudet ei esine.
== Saavas ja olevas käändes seisundimääruse ühildumine aluse ja sihitisega ==
=== Nimisõnaline ===
sm saavas ja olevas käändes on aluse või sihitisega viiteseoses ning ühildub sellega arvus. Sm on mitmuses tavaliselt siis, kui alusel v sihitisel on rohkem kui üks referent. Näiteks: '''vetelpäästjatena''' said nad hästi hakkama. Ainsuses aga tavalist siis, kui neid refenete on ainult üks. N: sa sobid hästi '''vetelpäästjaks'''. Kui nimisõnaline sm märgib pigem omadust v seisundit kui omaduse kandjat v seisundis olijat, siis eelistatakse ainsust ka mitmusliku aluse v sihitise korral. N: rohkem kui sada last jäi '''haigeks'''. Ainsusesse võib sm-na jääda ka kogunimi, kui see hõlmab kõiki aluse v sihitisega tähistatud asju või olendeid. N: lapsed läksid '''grupina''' bussi poole.
=== Omadussõnaline ===
sm saavas käändes on ainsuses ka siis, kui alus v sihitis märgib mitut referenti. Näiteks: Koerte haukumine muutus '''talumatuks'''.
Olevas käändes omadussõnalise sm puhul kasut niisugusel juhul ka mitmust, kuid eelistatav on siingi ainsus. Näiteks: sidrunid ja laimid tundusid meile ühtviisi '''hapuna ~ hapudena'''.
==Olevas käändes seisundimäärus==
[[Olev kääne|Oleva käändega]] väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse. Tavaliselt väljendub see põhitegevuse või olukorra kaudu: ''Ta on '''direktorina''' karm''. ''Mari astus '''porisena''' tuppa''. ''Ta on''' vihasena''' oma toas''.
Olevas käändes [[määrus]] võib laiendada ka püsimist, toimimist või näimist väljendavaid verbe: ''Mulle näis see mõte '''kummalisena'''. Salat püsis '''värskena'''. Maria töötas '''arstina'''.''
[[Omadussõna]]lise seisundimääruse puhul kasutatakse olevas käändes ka [[mitmus]]t, kuid eelistatav on siiski [[ainsus]]: ''Õpilased ja õpetajad saabusid matkalt '''väsinuna''''' ('''''väsinuina''''').
==Välislingid==
*[http://hdl.handle.net/10062/833 Translatiivne ja essiivne predikatiivadverbiaal eesti kirjakeeles]
[[Kategooria:keeleteadus]]
[[Kategooria:süntaks]]
==Olevas käändes seisundimäärus==
| |||