Alus (keeleteadus): erinevus redaktsioonide vahel

Täisalus [[ühildumine|ühildab]] endaga [[öeldis|öeldise]] [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja [[isik (keeleteadus)|isik]]us: '''''Ma''''' (alus) '''''joon''''' (öeldis) ''teed'', '''''Me''''' (alus) '''''joome''''' (öeldis) ''teed''.

* nii jaatavas kui ka eitavas [[Normaallause|Normaallausesnormaallauses]]: '''''LapsedKaru''' mängivadmagab õuestalveund''. '''''InimesedTa''' onei sealusu töökadendasse''.

* Sisultsisult jaatavas [[Olemasolulause|olemasolulauses]]: ''Vaasis on '''lilled'''''. Isegi siis, kui lause on vormilt eitav, kuid sisult jaatav, võib subjekt olla nimetavas käändes: '''''Mis mõtted''' talle pähe ei tule''.

* sisult jaatavas [[Kogeja-omajalause|Kogejakogeja-omajalauses]]: ''PoisilSellel kingal on '''raamatkõrge konts'''''.

Jaatavas [[Olemasolulause|olemasolulauses]] onvõib alatiesineda tegemistnii täisalusega,täisalus kui ka [[osaalus]]. Kui alust käsitatakse hulga poolest piiritletuna, on tegemist täisalusega. Siia hulka kuuluvad:

* nn asjasõnad, mis märgivad konkreetseid loendatavaid objekte ''(inimene, maja)'': ''Tänavanurgal seisis '''üksik tüdruk'''''.

* Piiritletudpiiritletud objektikogumid ''(kännustik, haritlaskond, perekond)'': ''Sellel pildil on '''minu perekond'''''.

* Mitmuslikudmitmuslikud sõnavormid, mis märgivad loendatavaid objektikogumeid ''(vanemad, kingad, malendid)'': ''Sul on '''ilusadharitud kingadvanemad'''''.

* [[Hulgasõnafraas|Hulgasõnafraasidhulgasõnafraasid]]: ''Laual vedeles '''tükk leiba'''''.

* Ilmakaarteilmakaarte ja haiguste nimetused: ''Lapsel on '''kopsupõletik'''''.