Kaassõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
'''Kaassõnafraas''' ehk '''adpositsioonifraas''' täidab lauses sedasama funktsiooni, mis nimisõna käändevorm. Ometi ei ole kaassõnafraas [[nimisõnafraas|nimisõnafraasiga]] samaväärne. Mõnel juhul on kaassõnafraas asendatav nimisõna käändevormiga, (nt ''tooli pealt'' = '''''toolilt''''', ''tütre poolt joonistatud pilt'' = '''''tütre joonistatud pilt'''''), kuid tavaliselt on siiski raske leida ühesõnalist asendajat, (nt ''üle tee, tänu sinule, sõbra tõttu'').
== Eesti keel ==
'''Kaassõnafraas''' koosneb [[nimisõna|nimisõnast]] või [[nimisõnafraas|nimisõnafraasist]] ja ees- või tagasõnast.
nt ''Tüdruk jooksis'' '''''mööda teed'''''. ''Pane ümbrik'' '''''selle kapi peale'''''.
14. rida:
vrd '''''Tilluke''''' ''koer haugub''. – ''Koer haugub''. // ''Koer tallas'' '''''lillede''''' ''peal''. – ''Koer tallas peal''.
Erinevalt teistest nimisõnafraasidest on kaassõnafraasile omane [[eksotsentriline fraas|eksotsentriline]] struktuur. See tähendab, et fraasi kumbagi moodustajat ei saa lausest ära jätta. [[Fraas]] ei ole süntaktiliselt samaväärne ei põhja ega laiendiga, kuna süntaktilist funktsiooni kannab fraas tervikuna. Et nimisõna käändevorm on tingitud kaassõna [[rektsioon|rektsioonist]] (nt ''mööda teed'', aga ''üle mäe''), on kaassõnafraasi põhjaks kaassõna.
Kaassõnafraasi tervikuna võib laiendada:
*[[määrsõna]], nt ''
*[[kvantorifraas]], nt ''
Lauses on kaassõnafraas:
*[[määrus]], nt '''''
*[[määrustäiend]], nt '''''
Kaassõna täidab sedasama ülesannet, mis käändetunnus. Teda laiendav nimisõna(fraas) ei ole iseseisev lauseliige (määrus või täiend) vaid käitub nagu sõnatüvi.
|