Kaassõnafraas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
'''Kaassõnafraas''' ehk '''adpositsioonifraas''' täidab lauses sedasama funktsiooni, mis nimisõna käändevorm. Ometi ei ole kaassõnafraas nimisõnafraasiga samaväärne. Mõnel juhul on kaassõnafraas
== Eesti keel ==
'''Kaassõnafraas''' koosneb
nt ''Tüdruk jooksis'' '''''mööda teed'''''. ''Pane ümbrik'' '''''selle kapi peale'''''.
Kaassõnafraas erineb
vrd '''''Tilluke''''' ''koer haugub''. – ''Koer haugub''. // ''Koer tallas'' '''''lillede''''' ''peal''. – ''Koer tallas peal''.
Erinevalt teistest nimisõnafraasidest on kaassõnafraasile omane eksotsentriline struktuur. See tähendab, et fraasi kumbagi moodustajat ei saa lausest ära jätta. Fraas ei ole süntaktiliselt samaväärne ei põhja ega laiendiga, kuna süntaktilist funktsiooni kannab fraas tervikuna. Et nimisõna käändevorm on tingitud kaassõna rektsioonist (nt ''mööda teed'', aga ''üle mäe''), on kaassõnafraasi põhjaks kaassõna.
*määrsõna, nt ''Ta'' ''läks'' ''ära'' '''''natuke''''' ''enne'' ''sinu'' ''tulekut''. '''''Varsti''''' ''peale'' ''tunde'' ''algas'' ''näidendi'' ''proov''.
*kvantorifraas, nt ''Koht'' ''asub'' '''''500''''' '''''meetrit''''' ''üle'' ''merepinna''.
Lauses on kaassõnafraas:
*määrus, nt '''''Päev läbi''''' ''tema aina laulab''. ''Ta kõndis'' '''''ümber maja'''''. ''Sellest ruumist leiad kõik vajaliku'' '''''töö jaoks'''''. '''''Homme enne lõunat''''' ''arutame käskkirja''.
*määrustäiend, nt '''''Töö peale mõtlemine''''' ''ei lasknud teda uinuda''.
Kaassõna täidab sedasama ülesannet, mis käändetunnus. Teda laiendav nimisõna(fraas) ei ole iseseisev lauseliige (määrus või täiend) vaid käitub nagu sõnatüvi.
| |||