Redaktsioon: 2. mai 2011, kell 16:51 redigeeri 90.190.31.154 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2011, kell 18:38 redigeeri eemalda Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 674 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2008}} {{See artikkel\| räägib [[organism]]idevahelisest suhtest; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[parasitism (täpsustus)]].}} '''Parasitism''' ehk '''nugilisus''' ([[kreeka keel\|kreeka]] ''parasitos'' 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on [[loodus]]es esinev [[fülogenees\|fülogeneetiliselt]] kaugel olevate [[organism]]ide vaheline suhe; üks variant ~~[[sümbioos]]ist~~organismide kooselust, mille puhul üks organism ('''parasiit''', '''nugiline''') kasutab teist organismi ('''peremeesorganismi''', peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Parasitism hõlmab laialdase ampluaa võimalikest organismidevahelistest suhetest. Biotroofne parasitism (mis ei põhjusta peremeesorganismi surma) on looduses laialdaselt levinud. Sõltuvalt defineerimisest võib öelda, et ligi pool kõigist [[loomad\|looma]]liikidest elavad vähemalt mõne oma elutsükli parasiidina. Ka [[taim]]ede ja [[seen]]te puhul on parasitism väga sagedane nähtus. Peaaegu kõik vabalt elavad loomad on peremeheks mõnele parasiidile.

Parasitism: erinevus redaktsioonide vahel