Väljendverb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Reet2 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
== Eesti keel ==
 
'''Väljendverb''' on tegusõna, mis koosneb [[Sõnaliik|käändsõna(de)st]] ja tegusõna käändelisest vormist.
 
'''Vormiliselt''' jagunevad [[Tegusõna|tegusõnad]] [[lihttegusõna|liht-]], [[liittegusõna|liit-]], [[ühendtegusõna|ühend-]] ja väljendverbideks.
 
'''Väljendverb''' on tegusõna, mis koosneb [[Sõnaliik|käändsõna(de)st]] ja [[Tegusõna|tegusõna käändelisest vormist]].
'''Väljendverbi''' sisuliseks tuumaks on '''[[Nimisõna|nimisõna]]'''(d) Nt.''jalga laskma, kõnet pidama, ''
 
'''Väljendverbi''' sisuliseks tuumaks on '''[[Nimisõna|nimisõna]]'''(d) Nt.''jalga laskma, kõnet pidama, ''
Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka '''mitut käändsõnavormi''' Nt. ''Ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama''
 
Tegusõnade osade omavaheline '''järjekord''' [[lause]]s võib muutuda Nt. ''Ta pesi tassi puhtaks – Tass tuli puhtaks pesta.''
 
Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka '''mitut käändsõnavormi''' Nt. ''Ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama''
Väljendverbe võiks pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks [[sõna]]ks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse käändsõnad teineteisest lahku, samas '''mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada''' Nt. ''Mahajäätud kallim – kallimat maha jätma, mahamagatud aastad – õiget aega maha magama, silmahakkav areng – erivevus hakkas silma. Kokkukirjutamine ei ole kohustuslik.''
 
 
Ühendverbidel on alati nii otsene kui ka ülekantud tähendus, '''väljendverbil määravaks ülekantud tähendus.''' See tähendab, et ''suppi kokku keetma'' ei ole seotud kokkamise vaid probleemide valmistamisega.
 
 
Väljendverbe võiks pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks [[sõna]]ks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse käändsõnad teineteisest lahku, samas '''mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada''' Nt. ''Mahajäätud kallim – kallimat maha jätma, mahamagatud aastad – õiget aega maha magama, silmahakkav areng – erivevus hakkas silma. KokkukirjutamineKokkukirjutatuna eimuutub oleomadussõnaliseks, kohustusliklahkujäetuna väljendab tegevust.''
 
 
Tegusõnade''Tegusõna osade omavaheline '''järjekord''' [[lause]]s võib muutuda Nt. ''Ta pesi tassi puhtaks – Tass tuli puhtaks pesta.''
 
 
Kuna eesti keelel on tugev tendents [[Keelefilosoofia|analüütilisusele]], siis on väljendverbide kasutus eesti keelele väga '''omane'''.
 
 
'''Hoiduda tuleks''' võõrmõjulistest ja liiastest ühend- ja väljendverbidest, kus verbile on lisatud abimäärsõna, mille tähendus juba sisaldub verbi