Väljendverb: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}
== Eesti keel ==
'''Väljendverb''' on tegusõna, mis koosneb [[Sõnaliik|käändsõna(de)st]] ja tegusõna käändelisest vormist.▼
'''Vormiliselt''' jagunevad [[Tegusõna|tegusõnad]] [[lihttegusõna|liht-]], [[liittegusõna|liit-]], [[ühendtegusõna|ühend-]] ja väljendverbideks.
▲'''Väljendverb''' on tegusõna, mis koosneb [[Sõnaliik|käändsõna(de)st]] ja [[Tegusõna|tegusõna käändelisest vormist]].
'''Väljendverbi''' sisuliseks tuumaks on '''[[Nimisõna|nimisõna]]'''(d) Nt.''jalga laskma, kõnet pidama, '' ▼
▲'''Väljendverbi''' sisuliseks tuumaks on '''[[Nimisõna|nimisõna]]'''
Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka '''mitut käändsõnavormi''' Nt. ''Ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama'' ▼
Tegusõnade osade omavaheline '''järjekord''' [[lause]]s võib muutuda Nt. ''Ta pesi tassi puhtaks – Tass tuli puhtaks pesta.''▼
▲Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka '''mitut käändsõnavormi''' Nt. ''Ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama''
Väljendverbe võiks pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks [[sõna]]ks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse käändsõnad teineteisest lahku, samas '''mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada''' Nt. ''Mahajäätud kallim – kallimat maha jätma, mahamagatud aastad – õiget aega maha magama, silmahakkav areng – erivevus hakkas silma. Kokkukirjutamine ei ole kohustuslik.''▼
Ühendverbidel on alati nii otsene kui ka ülekantud tähendus, '''väljendverbil määravaks ülekantud tähendus.''' See tähendab, et ''suppi kokku keetma'' ei ole seotud kokkamise vaid probleemide valmistamisega.
▲Väljendverbe võiks pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks [[sõna]]ks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse käändsõnad teineteisest lahku, samas '''mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada''' Nt. ''Mahajäätud kallim – kallimat maha jätma, mahamagatud aastad – õiget aega maha magama, silmahakkav areng – erivevus hakkas silma.
▲
Kuna eesti keelel on tugev tendents [[Keelefilosoofia|analüütilisusele]], siis on väljendverbide kasutus eesti keelele väga '''omane'''.
|