Ruteenium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot lisas: hif:Ruthenium |
Resümee puudub |
||
8. rida:
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on ruteeniumi [[tihedus]] 12,37 g/cm<sup>3</sup> ja [[sulamistemperatuur]] 2334 [[Celsiuse skaala|Celsiuse kraadi]].
== Avastamislugu ==
Looduslik [[plaatina]] sisaldab kõiki kuut [[plaatinametall]]i. Plaatina tundsid ja kasutasid juba Kolumbuse-eelsed [[indiaanlased]] ja Euroopa [[16. sajand]]i keemikud, aga alles [[18. sajand]]i keskel näidati, et plaatina on iseseisev keemiline element. Ülejäänud plaatinametallid [[pallaadium]], [[roodium]], [[osmium]] ja [[iriidium]] avastati [[1803]]–[[1804]]. Plaatina saadi peamiselt [[Venemaa]]lt [[jõesete]]test. Sellepärast tehti tol ajal enamik plaatinametallide uuringutest Ida-Euroopas. Venemaal hakati plaatinast tootma [[kandik]]uid ja [[medal]]eid ning alates [[1828]] vermima [[rubla]]sid.
On võimalik, et esimesena eraldas ruteeniumi [[1807]] [[poola]] keemik [[Jędrzej Śniadecki]], kes avaldas [[1808]] [[Vilnius]]es [[poola keel]]es artikli "''Rosprawa o nowym metallu w surowey platynie odkrytym''", kus nimetas uut metalli '''vestium'''iks. Kuid tema tööd ei kinnitatud iialgi ja hiljem loobus ta ka ise väitest, et on avastanud uue metalli.
Plaatina avastamisest ei jäänud palju puudu [[Jöns Berzelius]]el ja [[Gottfried Osann]]il aastal [[1827]]. Osann oli sel ajal [[Tartu ülikool]]i õppejõud. Nad uurisid [[Uuralid|Uuralitest]] pärit loodusliku plaatina [[kuningvesi|kuningvees]] lahustamise järel tekkinud jääke. Berzelius ei leidnud sealt midagi erilist, aga Osann väitis, et avastas kolm uut metalli: pluraaniumi, ruteeniumi ja poliiniumi. Nad ei jõudnudki omavahel kokkuleppele selles, missugune nende jääkide keemiline koostis on.
[[1844]] näitas [[Tartu]]s sündinud [[Kaasani ülikool]]i õppejõud ja hilisem Tartu ülikooli õppejõud [[Karl Claus]] rublade tootmisjääkidest [[Kaasan]]is uue metalli. Samal aastal näitas ta, et segu, mida uuris Osann, sisaldab sedasama metalli. Klaus eraldas kõigepealt ruteeniumoksiidi ja sai sellest 6 g puhast ruteeniumi.
Claus andis elemendile nime ladinakeelse kohanime ''Ruthenia'' järgi, mis tähendab [[Vene]]. See on ajalooline piirkond, mis hõlmab Lääne-Venemaa, [[Valgevene]], põhiosa [[Ukraina]]st ning osalt [[Slovakkia]] ja [[Poola]]. Klaus kasutas Osanni pakutud nime oma sünnimaa [[Venemaa keisririik|Venemaa]] auks (Osannile see sünnimaa ei olnud, tema oli Saksamaal sündinud).
{{keemElemMetallid}}
| |||