Erinevus lehekülje "Valdajamäärus" redaktsioonide vahel

Lisatud 4671 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
'''Valdajamäärus''' ehk '''habitiivverbiaal''' märgib harilikult elusolendit, kelle valdusse või toime-, taju-, vastutus- vms piirkonda miski suundub, sinna kuulub või sealt lähtub. Ta vastab küsimustele ''kellele? kellel? kellelt?'', vahel ka ''millele? millel? millelt?'', liigitudes vastavalt a)latiivseks, b) lokatiivseks ja c) separatiivseks adverbiaaliks.
'''Valdajamäärus''' ehk '''habitiivadverbiaal''' on [[määrus]], mis väljendab valdajat. Omamissuhet väljendatakse [[alalütlev]]as käändes ja ''olema''- [[verb]]iga. Valdajamäärust võib kasutada igasuguse omamise näitamiseks.
 
Nt Kelner tõi ''meile'' kalja. – ''Kellele'' tõi kelner kalja? ''Meil'' oli kali klaasides. – ''Kellel'' oli kali klaasides?
==Näiteid==
Me saime ''kelnerilt'' kalja. – ''Kellelt'' said noored kalja?
 
Valdajamääruse tüüpilisteks vormistajateks on väliskohakäänetes nimisõnad. Peale kohakäänete kasutatakse ka kaassõnu ning kuuluvust väljendavaid nimisõnavorme: ''kätte, käes, käest, valdusse, valduses, valdusest, käsutusse, käsutusest, hoolde, hooleks, hoole alla, peale, jaoks,'' mis täpsustavad tähendussuhteid.
''Ma kinkisin '''talle''' lilled.
Nt Sinu ''käest'' ei tohi keegi midagi teada saada. Kui palju ''teie käsutuses'' alluvaid on? Siin trükitakse ''pimedate jaoks'' raamatuid.
 
Valdajamäärus on nagu koha-ja ajamääruski lokaliseeriv adverbiaal. Valdajagi on käsitatav omamoodi kohana, kusjuures mõnikord on valdaja- ja kohamäärus sisuliselt eristamatud. Nt sõnavormide ''meil, teil, neil'' puhul pole sageli selge, kas nende tähenduseks on ’meie/teie/nende valduses’ või ’meie/teie/nende juures/kodus/maal’.
'''Tal''' on uus kleit.
Nt ''Meil'' on uusi ettevõtmisi. ''Teil'' on tööpuudus. ''Meil'' ei jätku kõigi jaoks ruumi. Miks ''teil'' öö läbi tuli põles?
 
===Latiivne valdajamäärus===
'''Mul''' on huvitav seda teha.
 
'''Latiivne valdajamäärus''' vastab küsimusele ''kellele? millele?'' Teda vormistab põhiliselt alaleütlevas nimisõna, harvemini [[kaassõnafraas]]id N + ''jaoks'', N + ''kätte'', N + ''valdusse'' jms. Alludes suhtereeglitele, tähistab ta sihitus lauses [[subjekt]]i, sihilises lauses [[objekt]]i referendi valdajat.
Sain konspektid '''tema''' käest.
 
Latiivne valdajamäärus laiendab järgmisi [[predikaat]]e:
Sain '''Jüri käest''' teada, et Mari ei tule.''
 
Verbe, mis väljendavad millegi siirmist kellegi füüsilisse või vaimsesse valdusse: ''jätma, andma, pakkuma, kinkima, tooma, viima, saatma, pärandama, teatama, meenutama, rääkima, õpetama, usaldama'' jt.
[[Kategooria:Süntaks]]
Nt Ma andsin ''talle'' lahendada ühe ülesande. Tõin ''sulle'' mõned noad ihuda.
 
Seisundi- ja modaalpredikaate, eriti kogeja-omajalauses: ''näima, paistma, tunduma, meeldima, imponeerima, maitsema, selguma, meelepärane / vastumeelne / vastik / armas + olema, teada olema, vaja / tarvis + olema, sobima, kõlbama, sündima, passima, ka kohane / sobiv / paslik + olema, kasulik / kasutu / ohtlik + olema'' jt.
Nt ''Talle'' meeldis tantsida. ''Neiule'' oli totrad komplimendid vastikud. ''Mehele'' pisarad ei sobi.
 
Predikaate ''olema, tulema, saabuma, sattuma, juhtuma, tekkima, kasvama, sirguma, jätkuma, aitama, piisama, jääma'' jt, eksistentsiaallauses.
Nt ''Mulle'' tuli külalisi. Poisist kasvab ''mulle'' tubli abimees. ''Talle'' jäid vaid saba ja sarved.
 
Muid sihilisi verbe juhul, kui määrus on sisuliselt võrdväärne kohafraasi genitiivatribuudiga.
Nt Õde torkas ''talle'' süstla käsivarde. – Õde torkas ''tema käsivarde'' süstla.
 
===Lokatiivne valdajamäärus===
 
'''Lokatiivne valdajamäärus''' vastab küsimusele ''kellel? millel?'' Teda vormistab põhiliselt nimisõna alalütlevas käändes, harvemini kaassõnafraasid N + ''käes'', N + ''valduses'' jms ning ta laiendab järgmisi predikaate:
 
Seisundi- ja modaalpredikaate, peamiselt kogejalauseis: ''hea / halb / jahe / kuum / külm / igav / kerge / villand / kindel … + olema / hakkama / minema; vaja / tarvis + olema, puudu olema / tulema / jääma'' jt.
Nt ''Meil'' hakkas külm. ''Mul'' on igav siin olla. ''Teil'' on vaja hoida oma tervist. ''Lollidel'' veab.
 
Predikaate ''olema, leiduma, puuduma, oodata / märgata / näha + olema'' jne kogeja- omaja- ja eksistentsiaallauseis.
Nt ''Tal'' on kolm poega. ''Neil'' leidub kõike. ''Külalistel'' puudus viisakus.
 
Verbe ''käskima, paluma, laskma, lubama, keelama, aitama, takistama, segama, soovitama, võimaldama, soodustama'' koos ''da''- infinitiivse sihitisega, osa verbide puhul ka teonimelise objektiga või ''mast''-vormilise sõltuvusmäärusega.
Nt Ta käskis ''Roosil (- Roosit)'' lilli korjata. Ta palus ''mul (-mind)'' parandusi teha.
 
Muid predikaate, kui määrus on sisult võrdväärne nimisõna või kaassõna genitiivlaiendiga fraasis, mis talitleb lause a) primaare teemana või b) objektina.
Nt ''Ruthil'' läks ''mees'' minema. -''Ruthi mees'' läks minema. ''Tal'' on püksid ''jalas''. -''Tema jalas'' on püksid.
 
===Separatiivne valdajamäärus===
 
'''Separatiivne valdajamäärus''' vastab küsimusele ''kellelt?'' Teda vormistab põhiliselt nimisõna alaltütlevas käändes või kaassõnafraas N + ''käest''. Separatiivne valdajamäärus laiendab verbe ''kuulma, laenama, nõudma, ostma, tahtma, tulema, teada + saama, ilmuma'' jne ning allub suhtereeglile.
Nt Abielusõrmused saime ''minu vanematelt''. Hirmus uudis võttis ''kõigilt'' kuraasi. Küsi ''isa käest'', ära ''minult'' seda päri. Laps sai ''ema käest'' riielda.
 
[[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Süntaks]]
5

muudatust