Soovlause: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Soovlause''' ehk '''optatiivlause''' on lausetüüp, mis väljendab '''soovi'''.
Soov ei ole taotluslik, see tähendab, et kõneleja ei taoltle kelleltki sündmuse teostamist. Soov väljendab üksnes suhtumist sündmusse, mis kõneleja teadmist mööda kas võib, kuid ei pea juhtuma, või on juba juhtumata jäänud.
Soovlause [[öeldis]] on alati [[tingivas kõneviisis]], kuna soovitav sündmus ei ole vaatlushetkel toimunud.
* ''Kui see ilm meid alt '''ei veaks'''!''
* ''Et sul hästi '''läheks'''!''
== Soovlause ülesehitus ==
Soovlausel on kolm põhilist ülesehitustüüpi:
1. Tingimusekujuline lause. Lause algab partikliga ''kui'' või finiitverbivormiga.
* '''''Kui''' pääseks sellest taagast!'' (''kui''-partikkel)
* '''''Aitaks''' meid keegi!'' (finiitverb)
2. ''et''-sihitislause kujuline lause ehk ''et''-lause. Lause sisu on olevikuline või tulevikuline.
* '''''Et''' see tüütu toiming juba lõppenud oleks!'' (tegevus toimub, on olevikuline)
* '''''Et''' su keel kuivaks!'' (väljendatu toimuks tulevikus (siinjuhul ülekantud tähenduses))
3. Verbita [[vaeglause]]. See lähtub soovi väljendava performatiivlause sihitisest, mida vormistab osastavaline [[nimisõnafraas]]. Siia alla kuuluvad ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standardväljendid.
* ''Pikka iga!'' ''(←Ma soovin sulle pikka iga!)''
* ''Uusi kordaminekuid!'' ''(Ma soovin sulle uusi kordaminekuid!)''
* ''Head tervist!'' ''(Ma soovin sulle head tervist!)''
* ''Tere õhtust! Tere päevast! Jõudu (tööle)! Jätku (leivale)!''
== Soovi intensiivsus ==
Soovi intensiivistatakse üldlaiendite ''ometi, ainult, vaid, no'' ja muude samataoliste üldlaiendite abil.
▲Soovi intensiivistatakse üldlaiendite ''ometi, ainult, vaid, no'' ja muude samataoliste üldlaiendite abil.<br />
* '''''No''' oleks ta '''ometi''' ettevaatlik!''
* ''Et sa '''ainult''' ei komistaks ja oma pükse ei määriks!''
* ''Et sul '''vaid''' keel ei väärataks!''
== Soovlause teisesed tähendused ==
Kui soovlause verb on teises või mitmuse esimeses pöördes (kusjuures "meie" hulka kuulub ka kuulaja) ning tegevus on tegija tahtest sõltuv ega ole minevikuline, siis järeldub soovlausest tavaliselt '''käsk'''.
* ''Oleks teil minu jaoks veidigi aega!''
* ''Et ta siit viie minuti pärast kadunud oleks!''
* ''Et me reaalsustunnet ei kaotaks!''
Soovi võib väljedada veel a) performatiivse väitlause või b) käsklause abil.
* ''Ma tahaksin, et üksteise mõistmine meie igapäevaellu tagasi tuleks.'' (väitlause)
* ''Olgu lõpp võhiklikkusel!'' (käsklause)
* ''Elagu meie vaba maa!'' (käsklause)
== Vaata ka ==
* [[Väitlause]]
* [[Hüüdlause]]
* [[Küsilause]]
== Allikas ==
M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.
[[Kategooria:
[[Kategooria: | |||