Aleatoorika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
artikkel ei tohi koosneda ainult lingist
Resümee puudub
1. rida:
Aleatooriline, aleatoorika
{{kustutada}}
 
Sõna aleatooriline on pärit ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv;
aleatorium - mängupõrgu; aleator - mängur; alea - täring, täringumäng, õnnemäng,
risk, juhus {sks.k Aleatorisch, it.k alea risk, riisiko; pr.k. aléa edule või
läbikukkumisele viiv võimalus, elu ettenägematused, risk, aléa numérique -
juhuslik muutuja; pr.k. aléatoire; it.k. aleatorio; i.k. aleatory, aleatoric.
Saksakeelne sõna aleatorika on kasutusel alates aastast 1957, inglise keeles
'aleatoric' (Harvard, 1969).
 
Adjektiivi 'aleatooriline' kasutatakse nii prantsuse ja itaalia keeles eelkõige
tähenduses 'ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav' või 'juhuslik'.
Aleatooriliseks nimetatakse ka sündmusi, juhtumeid, protsesse, mille tulemus on
ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav või juhusega määratletav.
 
Juriidilises keeles tähendab aleatooriline leping (pr.k. contrat aléatoire, it.k.
contratto aleatorio, i.k. aleatory contract) juhusele tuginevat lepingut, mille
jõustumine on ebakindel, teadmata, kahtlane või küsitav.
 
Matemaatikas ja statistikas rõhutab sõna 'aleatooriline' toetumist juhuse
teooriatele tõenäosusarvutuse mõttes. Mõisted grandeur,
variable aléatoire - aleatooriline väärtus, juhuslik muutuja; distribution aléatoire - tõenäosusjaotus; épreuve (tirage, sondage) aléatoire - juhuslik katse, événement aléatoire -
juhuslik sündmus; erreur aléatoire - juhuslik viga ja nombre aléatoire - juhuslik arv
(arv, mille numbrid on saadud ükshaaval loosiga); juhusliku funktsioonina (fonction
aléatoire) tähistatav aleatooriline väärtus, mille tõenäosus on aja
funktsiooniks.
 
Statistilise terminina kasutatakse seda ka osana elektroakustilisest
kompositsioonitehnikast ning informatsiooniteoreetilise terminina (aleatooriline
modulatsioon, aleatooriline signaal) ning nimisõnaks 'aleatoorika' vormituna
informatsiooniteoreetilisi termineid 'mikroaleatoorika' ja 'makroaleatoorika' kohaldavana
kasutatakse eelkõige muusikalises keelekasutuses.
 
Muusikas kasutatavaid termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka
kirjanduse ja lingvistika valdkonda.
 
 
I. Muusikas ilmub adjektiiv 'aleatooriline' esmalt seoses W.Meyer-Eppleriga, kes
kasutab seda ilmselt alates aastast 1954 statistilise terminina sündmuste
kirjeldamisel, mille toimumine on üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Meyer
-Eppler kasutab seda eriliselt osana elektroakustilis-kompositsioonitehnilisest
ja informatsiooniteoreetilisest terminitest (nagu aleatooriline modulatsioon,
aleatooriline signaal, mikroaleatoorika ja makroaleatoorika), mille denotatsioone
ta teoreetiliselt põhjendab neid muusikateoreetiliselt kasutades. Seejuures
leiavad järjest suurema muusikalise tähenduse (puhtalt helivõnkumise tehnilisest
aspektist) aleatoorilised struktuurid kui kõla- või rütmikvaliteedid.
 
II. Väljend aleatooriline leidis kasutust K. Stockhauseni und Pierre Boulezi
poolt Darmstadti suvekursustel aastal 1957.
(1) Stockhauseni puhul 'aleatooriline' üks paljudest statistilistest mõistetest,
mida ta kompostitsiooniõpetuses kasutab ja millega ta tähistab "statistilist
mõtlemist heliloomingus".
(2) Boulez kasutab väljendit tema poolt kasutatava muusikalise vormi
defineerimisel.
 
III. Darmstadti Päevade kaudu jõudsid väljendid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika'
laia ringi muusikute ja muusikast kirjutajate sõnavarasse, kusjuures terminit
'aleatoorika' hakati mõistma aleatoorilise printsiibina vastavas
kompositisoonitehnikas loodud teostes või kompositsioonitehnika endana.
Aleatoorika mõiste on üksikutel autoritel siiski erinev.
 
(a) Algselt peeti aleatoorika all tavaliselt silmas heliteose osade liigutatavust
ning alates kuuekümnendate aastate keskelt struktuurset variantsust
 
(b) Cage „eksperimentaalne muusika“ liitub osade autorite meelst aleatoorika
mõistega, osade meelest mitte.
 
(c) Mõned autorid loevad aleatoorilise muusika hulka ka graafilist muusikat.
 
(d) Kui mõned autorid peavad aleatoorika all silmas interpretatsiooniaspekti,
siis teised mõtlevad kategooriliselt vaid aleatoorikast kui kompositsioonimeetodist.
 
(2) Mõnede autorite aleatoorikakontseptsioonid on klassifitseeritavad järgmiselt:
(a) avatud vorm.
(b) puhas rühmaimprovisatsioon.
(c) kolmandate jaoks sisaldub aleatoorika mõistes ka Cage "eksperimentaalne
muusika"
 
IV. Muusikalisi termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka
kirjandusse ja lingvistikasse.
 
 
Välislinke
 
Handwörterbuch der musikalischen Terminologie (HmT): Aleatorisch, Aleatorik (Wolf Frobenius) [http://www.sim.spk-berlin.de/pdf/hmt/HMT_SIM_Aleatorisch-Aleatorik.pdf]