Galvanomeeter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jaanus2011 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Jaanus2011 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
14. rida:
== Kasutus ==
Alguses kasutati galvanomeetrid põhiliselt rikete leidmiseks telekommunikatsiooni liinides. Hiljem hakati neid aga massiliselt kasutama analoogmõõteriistades indikaatoritena. Nimelt galvanomeetrit saab muuta nii alalisvoolu amper- kui ka voltmeetriks<ref>[http://www.citycollegiate.com/galvanometer_XIIa.htm Galvanomeeter kui voltmeeter või ampermeeter]</ref>.Kuid kuna galvanomeeter on väga tundlik mõõteriist, mis on mõeldud väga nõrkade voolude mõõtmiseks, siis suuri voolutugevusi sellega otse mõõta ei saa. Suuremad voolutugevused kui 1mA lihtsalt kahjustaksid seadet.
Selleks, et galvanomeetriga saaks mõõta suuremad voolutugevusi kui 1mA, tuleb tema mõõtepiirkonda suurendada, asetades vooluringi temaga paraleelse väga väikeseoomine takisti, mida tuntakse šundi nime all. Šundi kasutamise tulemusena voolutugevus galvanomeetris langeb, ning seda hakkab läbima ainult mingi fikseeritud osa koguvoolust. Muutmaks aga galvanomeetrit voltmeetriks, tuleb vooluringi temaga jadamisi asetada kõrgeoomiline takisti, mida tuntakse eeltakisti nime all.Eeltakisti hakkab piirama voolutugevust ja vastavalt Ohmi seadusel on voolutugevus galvanomeetril proprtsionaalne pingega vooluringis.
Alates 1980nedatest aastatest on analoog-galvanomeetereid hakatud asendama analoog-digitaalmuunduritega varustatud digitaalsete mõõteriistadega, kuna viimased on suurema täpsusega, kuid samas ka kallimad ja suurema voolutarbega.
| |||