Soomepoisid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Soomepoisid''' on [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Soome]] poolel vabatahtlikena võidelnud [[eestlased]]. Esimesed soomepoisid olid [[1939]]. ja [[1940]]. aastal [[Eesti]]st Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu [[Talvesõda|Talvesõja]]s. [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] kuulus enamus soomepoisse [[200. jalaväerügement|200. jalaväerügemendi]] (JR200) koosseisu, eesti vabatahtlikke võitles ka nt mereväes ja kaugluurerühmades. Kokku võitles eesti mehi "Soome vabaduse ja Eesti au" nimel, nagu ütles nende moto, u. 3500 meest, kellest hukkus Soomes u. 200. Mereväes moodustasid eestlased lausa 10%. Augustis 1944 oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Suhted [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivägede]] ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning saksa väejuhatus hajutas soomepoisid erinevate väljaõppelaagrite ja rinde vahel. Tartu rindel suutsid soomepoisid pealetungiga Pupastvere all peatada venelaste pealetungi mitmeks nädalaks. Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40-le mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu, mis peeti Tallinna eest, pidasid just soomepoisid koos pitkapoistega 22. septembril Pääskülas. Järgnenud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal paljud neist represseeriti.▼