Põhjagermaani keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keelteks]], otsetõlge kõige tavalisemast mõistest, mida kasutatakse [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlaste seas. Skandinaavias kasutatakse Skandinaavia keelt ka mõistena viidates nimelt vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning on seega Põhjamaade keelte alarühma veel kitsam tähendus. Mõiste Skandinaavia tõusis [[18.sajandil]] varajase keelelise ja kultuurilise [[Skandinavismi liikumise]] tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet [[''Põhjagermaani keeled'']] kasutatakse [[geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste ''Skandinaavia keeled'' esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia [[murdekontinuumis]].
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on Skandinaavia keel emakeeleks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-Ameerikas]] ja [[Austraalias]].
=== Ajalugu ===
===== Päritolu ja tunnused =====
Germaani keeled jagatakse tavaliselt kolme gruppi: Lääne-, Ida -ja Põhjagermaani. Väheste tõenditega [[ruuni]] pealiskirjadest on raske täpset sugulust kindlaks teha, need jäid vastastikku mõistetavaks terve [[Rahvarände perioodi]] kestel, nii, et mõningaid eraldiseisvaid erinevusi on raske liigitada. Murded, mis on tunnuste poolest määratud põhjakeelte gruppi, moodustusid [[Alg-Germaanist]] hilisel [[Eel-Rooma rauaajal.]]
Kõik põhjagermaani keeled pärinevad [[muinaspõhja keel]]est. Nad jagunevad kaheks keelerühmaks:
| |||