Multimeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 112 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
{{keeletoimeta}}
'''Multimeeter''' (tester, inglise: test — test, kombineeritud elektri-mõõtevahend) — multifunktsionaalne mõõtevahend. Tavaline standardne multimeeter on ette nähtud [[Pinge_(elekter)|pinge]] ja [[Elektrivool|voolu]] mõõtmiseks. Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid, nagu [[Takisti|takistus]], [[Mahtuvus|mahtuvus]], [[Induktiivsus|induktiivsus]], jne. Kõige odavamad võivad maksta vähem kui 10 [[EUR]], mõned võivad aga maksta rohkem kui 3500 EUR. On olemas analoog ja digitaalsed multimeetrid.[[Pilt:Digital Multimeter Aka.jpg|thumb|Digitaalne multimeeter]]
[[Pilt:Digital Multimeter Aka.jpg|thumb|Digitaalne multimeeter]]
== Mõõdetud väärtused ==
[[Pilt:Multimeter-4254e.jpg|thumb|Analoogmultimeeter]]
Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta väärtusimitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on:
'''Multimeeter''' (tester, inglise: test — test, kombineeritud elektri-mõõtevahend) on multifunktsionaalne mõõtevahend[[mõõteriist]]. Tavaline standardne multimeeter on ette nähtud [[Pinge_(elekter)|pingeelektrivoolu tugevus]]e ja [[Elektrivoolpinge (elekter)|voolupinge]] mõõtmiseks. Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid, nagu [[Takisti|takistuselektritakistus]], [[Mahtuvus|mahtuvus]], [[Induktiivsus|induktiivsus]], jne. Kõige odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 [[EUReuro]]t, mõnedkallimad võivad aga maksta rohkem kui 3500 EUReurot. On olemas analoog- ja digitaalsed multimeetrid.[[Pilt:Digital Multimeter Aka.jpg|thumb|Digitaalne multimeeter]]
 
== Mõõdetavad suurused==
Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta väärtusimitmeidmitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on:
*Vahelduv- ja alalisvoolu tugevus (A)
*Vahelduv- ja alalispinge (V)
*Takistus (Ω)
 
Lisaks võimaldava mõned multimeetrid mõõta:[[Pilt:Multimeter-4254e.jpg|thumb|Analoog multimeeter]]
Lisaks võimaldavad mõned multimeetrid mõõta:
*Mahtuvust (F)
*Juhtivust (S)
*Signaali kadu (dB)
*[[Sagedus|Sagedust]]t (Hz)
*Induktiivsust (H)
 
Digitaalsed multimeetrid võivad ka:
*Ollaolla varustatud lühiseindikaatoriga[[lühis]]eindikaatoriga, mis annab endast märku audiosignaalihelisignaali abil.
*[[Diood|Dioodi]]i testida.
*[[Transistor|Transistoreid]]eid testida ja nende h<sub>21</sub> (vooluvõimendustegurit ) mõõta.
*[[Aku|Akude]]de laetust kontrollida (lihtsaim 1,5V ja 9V patareid).
*Lihtsaid testsignaale genereerida.
 
On võimalik erinevaid andureid lisada, et mõõta mitteelektrilisi parameetrid nagu:
*[[Temperatuur]] (C/F)
*Valguse tase
*Happelisus/[[Aluselisus|aluselisus]] (pH)
*Tuule kiirus
*Suhteline õhuniiskus
 
== Analoog multimeetridAnaloogmultimeetrid ==
[[Pilt:Multimeter-4269.jpg|thumb|100px|Analoog multimeetriAnaloomultimeetri ekraan]]
Analoog multimeeterAnaloogmultimeeter koosneb {{kas|epöördpool}} mõõtemehhanismist, lisa takistitelisatakistite komplektist pinge mõõtmiseks ja šuntide komplektist voolu mõõtmiseks.
 
== Digitaalsed multimeetrid ==
Multimeetri mõõtetulemus esitatakse harilikult numbrilisel kujul, kümnendindikaatorite näiduna. Kaasaskantavad multimeetrid näitavad harilikult 4...6 kümnendkohta. Statsionaarsete mõõteriistade kümnendkohtade arv võib ulatuda ka 7...8-ni. Siinjuures tuleb arvesse võtta ka tulemuse absoluutselt ja suhtelist täpsust. Nimelt, absoluutne täpsus on määratud multimeetris leiduvate etalonpingeallikate täpsusega, mis on kuni 0,01% ehk ca 4 kümnendkohta. Lisanduvad 2...4 kümnendkohta on kasutatavad vaid suhteliste muutuste hindamisel.
 
== Struktuur ja kasutamisjuhised==
Erinevalt harilikest osutmõõteriistadest on multimeetri kasutamisel tähtis alati jälgida nn. maaklemmi asukohta. Nimelt ei ole multimeetri sisendklemmid võrdväärsed nagu osutmõõteriistadel. Üks multimeetri klemmidest on harilikult ühendatud multimeetri korpusega ja selle klemmi jaoks on sisendtakistus maa suhtes tunduvalt väiksem kui teise klemmi jaoks. Seetõttu on soovitatav maaklemm alati ühendada mõõteskeemi punktiga, mille pinge maa suhtes ei muutu. Teine multimeetri sisendklemm on konstrueeritud harilikult suure (pinge mõõtmiseks) sisendtakistusega klemmina ja seetõttu mõõtmistulemusi kuigi palju ei mõjuta. Juhul kui tegemist on võrgutoitega multimeetriga, tuleb maaklemmi asukohta tingimata jälgida, kuna vastasel juhul võib kannatada mõõtmiste ohutustehniline pool (seadme korpus võib sattuda toitepinge alla). Suur osa multimeetritest on väikeste gabariitidega patareitoitel mõõteiistad, kuid ka nende kasutamisel on vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu maaklemmi asukohale.
 
== Vaata ka==
* [[Oommeeter]]
*[[Voltmeeter]]
 
*[[Pinge_(elekter)|Pinge]]
*[[Elektrivool]]
*[[Takisti]]
*[[Induktiivsus]]
*[[Sagedus]]
*[[Mahtuvus]]
*[[Diood]]
*[[Aku]]
*[[Transistor]]
== Viited ==
#*[http://zone.ni.com/devzone/cda/tut/p/id/3295 "Digital Multimeter Measurement Fundamentals"] National Instruments
#*[http://www.tone-lizard.com/VTVM.htm "The Incomplete Idiot's Guide to VTVMs"] tone-lizard.com
#*[http://www.kpsec.freeuk.com/multimtr.htm "Multimeters"] kpsec.freeuk.com
#*[http://www.eava.ee/~leps/Elektri_mootmised/MM/MM.htm "Digitaalne multimeeter"] eava.ee
 
== Kirjandus ==
#*Ants Laansoo, 2007. „Elektrimõõtmised“. 40 lk. ISBN 978-9985-808-32-0
#*В.А.Панфилов, 2006. „Электрические измерения“ 284 стр. ISBN 5-7695-3536-9
 
[[Kategooria:Mõõteriistad]]
 
[[en:Multimeter]]
124 117

muudatust