Ahelreaktsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Ahelreaktsioonides esinevad järgmised staadiumid:
*reaktsiooni [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]] ehk ahela teke (''initiation''), milles moodustub ebastabiilne väga suure aktiivsusega osake (aktiivne [[intermediaat]]): [[vaba radikaal|radikaal]], [[karbokatioon]], [[karbanioon]] või [[aktiivne kompleks]]. Ahelreaktsiooni alustamiseks kasutatakse [[katalüsaator]]eid, ka [[valgus]]e ja [[soojus]]e toimet
*ahela levik (''propagation''), see on [[elementaarreaktsioon]]ide jada, mille tulemuseks on ikka ja jälle uute aktiivsete osakeste teke; siin on kolm enamesinevat võimalust olenevalt lähteaine keemilisest olemusest
**ahela kasv (''chain growth''), aktiivse intermediaadi liitumine näiteks [[kaksikside]]mega, mille tulemuseks on suurema [[molekulmass]]iga aktiivne intermediaat, s.t sama ahela kasv; see saab esineda [[polümerisatsioon]]ivõimeliste [[monomeer]]ide korral, välja arvatud [[polükondensatsioon]]
19. rida:
[[Ahelpolümerisatsioon]] (siin tärn märgib aktiivset osakest):
:A* + M → AM* (ahela [[initsieerimisreaktsioon|initsieerimine]])
:AM* + M → AM<sub>2</sub>* → ... → AM<sub>n</sub>* (ahela kasv)
Selles protsessis on oluline, et reaktsiooni initsieerimise järgselt toimuksid üksteisele järgnevalt ahela kasvu aktid. Selle eelduseks on puhas kergesti polümeriseeruv [[monomeer]] ja mittereaktsioonivõimeline [[lahusti]], et välistada ahela ülekande ja lõpetamise akte.
| |||