Raamatukogundus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 64 baiti ,  11 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
{{vaidlustatud}}
'''Raamatukogundus''' (''librarianship'') on eesti raamatukogusõnastiku järgi raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond. Raamatukogunduse sünonüümiks on raamatukoguteadus ([[Wikipedia:library science|library ''science]]), mis on raamatukogusid ja raamatukogundust uuriv teadusharu. Inglise keeles kasutatakse rohkem raamatukoguteadust, aga eesti keeles raamatukogundust.<ref>[Eesti raamatukogusõnastik http://pang.nlib.ee/termin/]</ref>
 
 
===Maailma raamatukogunduse arengulugu===
 
 
====Vana-Idamaad====
Suurim ja tuntuim vana aja raamatukogu oli Assüüria kuninga Assurpanipali (668-631 eKr) raamatukogu, mis asus Nineve linnas. Raamatukogu fond koosnes umbes 5000-10 000 savitahvlist. See raamatukogu oli universaalne, sest seal säilitati kuninganimistuid, matemaatika, astronoomia ja meditsiini töid, sõnastikke ja grammatikaid. Religioossed tekstid asusid eraldi ruumis. Ilukirjandust oli teistest vähem, sest seda anti edasi suuliselt. Assurpanipal oli üks vähestest kirjaoskajast valitsejast, kes avaldas oma raamatukogus tolleaja tähtsamad raamatud. Kirjutajad tegid raamatutest koopiaid. ~100 000 savitahvlit, alles ~20 000. Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Ainult vähesed lihtinimesed kasutasid raamatukogusid, sest olid kirjaoskamatud. Tol ajal oli raamatukogu nii raamatukogu, arhiiv kui muuseum.<ref>[Boris Volodin (2005) "Maailma raamatukogude ajalugu" Tallinn]</ref>
 
===='''Vana-Kreeka'''====
 
 
 
Antiikmaailma suurim raamatukogu oli Aleksandrias asuv Museioni raamatukogu , mille asutas Ptolemaios 3. saj. eKr. Seal asus umbes 700 000 käsikirja papüürustel. Pandi kokku esimene nimestik Kaleimachose poolt, mis sisaldas isikute eluloolisi andmeid, teadustööde nimestikku. Biograafiad, bibliograafia ja raamatukogu kataloogid selle kohta mida sisaldas Museion.
 
 
===='''Islamimaad'''====
 
 
 
Vastavalt kohalike uskumustele oli Islamimaa tugevam, ka raamatukogud täiuslikumad.
Omapärad:
 
===='''Keskaeg'''====
 
 
 
13. saj. anti välja esimene raamatukogunduslik raamat „Philobiblion“ R. De Bury poolt.
 
'''Tekivad ülikooliraamatukogud''' - esimene ülikool oli 12. saj. tekkinud Bolognia ülikool.
Ülikooli raamatukogu fond – kohapeal kasutatavad raamatud olid ketis ja puldis. Alates trükikunsti leiutamisest selline olukord kaob. Õppetöö toimus raamatu järgi, mõned õppejõud said ka raamatuid laenutada. Lasti ka raamatuid ümberkirjutadaümber kirjutada ja kasutati palju lühendeid.
 
===='''Renessanss'''====
 
 
 
15. saj. [[Johannes Gutenberg]] leiutas trükikunsti. Selle levikuga on raamatuid rohkem ja nende hind väheneb. Nüüd inimesed said tunduvalt suurendada oma kodust raamatukogu, ka vaesemad inimesed. Eraldati raamatukogu ja raamatute trükkimise koht, tekkisid trükikojad. Raamatuid polnud vaja ka enam ketistada.
Samal ajal trükikunstiga levisid ka maadeavastused. Levitati ristiusku ja sellele vastavat kirjandust.
 
===='''Teadusraamatukogud'''====
 
Esimesed teadusraamatukogud tekivad musketäride ajal 17. sajandi Prantsusmaal. Tolle aja kuulsaim Mazarine`i<ref>[Mazarin http://customer-service-37.info/mazarin%60i+raamatukogu]</ref> raamatukogu lõpetas tegevuse, kuna raamatuid ei toodud tagasi.
 
 
===='''Depoo'''====
 
 
Sinna koguti kirjandust ning selle kaudu toimus raamatute ümberjaotamine raamatukogude vahel. Raamatuid saadakse erinevate ühingute ja eraisikute varade riigistamise käigus. Asuti depoode varasid kirjeldama, seda juhiti Pariisist. Rahvahariduse Komitee töötab välja kirjeldamise juhendid. Kirjeldati raamatu seisundit. Algselt kirjeldati aktiivselt, revolutsiooni süvenedes (Prantsuse revolutsioon) tekkis apaatia ja lõpupoole kirjeldati vähe. Depoodest käis läbi kümme miljonit raamatut, revolutsiooni ajal jõuti kirjeldada umbes kolm miljonit eksemplari.
1795. aastal tekib Prantsusmaal raamatukogu, mille nimi on [[Rahvusraamatukogu]] ning teised riigid järgisid eeskuju. Rahvusraamatukogul eesõigus võtta depoost raamatuid. Üle terve maa tekib raamatukoguvõrgustik. Hakati inimesi lugema õpetama.
 
===='''Suurbritannia'''====
 
17.-18. sajand – tekib kihelkondlike raamatukogude idee (T. Bray), kirikute juurde tekkis võrgustik, enamjaolt usukirjandus.
 
 
===='''Ameerika'''====
 
Melvil Dewey<ref>[Melvil Dewey http://en.wikipedia.org/wiki/Melvil_Dewey]</ref> – esimene raamatukogunduse õpetaja New York Colombia Ülikoolis alates 1887. aastast.
1876 – kümnendliigituse algvariant. Asutab maailma esimese raamatukogude ja -hoidjate ühingu: Ameerika Raamatukogude Ühenduse ALA<ref>[American Library Association http://www.ala.org/]</ref>. Sel ajal saab alguse ka esimene raamatukogunduslik ajakiri „Library Journal”.
 
==='''Eesti raamatukogunduse kujunemislugu'''===
----
 
Dominiiklaste ordul olid suurimad raamatukogud. Eesti suurim raamatukogu oli keskajal 16. saj. dominiiklaste raamatukogu ~200 raamatuga. Dominiiklaste raamatukogunduse areng on seotud katoliikliku kirjanduse arenguga. Eesti alal ei tehtud algul raamatukogul ja arhiivil vahet.
Eesti hakatakse välja andma rohkem omakeelseid trükiseid. Esimene eestikeelne trükis anti välja 1525 aastal.
 
===='''Tartu Ülikool 1632'''====
 
Raamatukogu asutamise kohta kindlad andmed puuduvad, aga see toimus pisut hiljem.
Küsiti dublette [[Lundi ülikool]]ist ja Peterburi erinevatest ülikoolidest. [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] kogu sai alguse, kui lätlane L. Hintelmann pärandas oma raamatukogu Tartu Ülikoolile.
 
===='''Valgustusaeg 18.-19. sajand'''====
 
 
 
'''Kooliraamatukogude teke''' 19.saj. kui üks riigimees annetas raha Tallinna koolile tingimusel, et iga aasta ostetakse raamatuid mingi protsendi eest. Kooliraamatukogule ka kingiti raamatuid. Tähelepanu pöörati ka raamatukogu kujundamisele: fondid jaotati kaheks:
 
 
==='''Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing'''===
 
----
ERÜ – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing loodi 1923, taasloodi 1988.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) on mittetulundusühing, mis ühendab raamatukogu- ja infotöötajaid, raamatukogusid ning raamatukogundusest huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid. ERÜ seab oma eesmärgiks raamatukogunduse arendamise, raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamise ning kutsehuvide kaitsmise Eesti Vabariigis. Ühingu asukoht on Tallinnas.<ref>[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ametlik koduleht http://www2.nlib.ee/ERY/ery_2006.html]</ref>
 
===='''ERÜ struktuur'''====
 
''Juhatus''
 
 
===='''IFLA põhiülesanded'''====
 
 
Põhiliülesandeks on arendada heatasemelist raamatukogu ja infoteenuste edastamist, tugevdada raamatukogu- ja infoteenuste väärtustamist nii era-, riiklikus kui ühiskondlikus sektoris ning esindada oma liikmete huve kogu maailmas.
 
 
===='''IFLA struktuur'''====
 
IFLA on jagunenud kaheksaks sektsiooniks<ref>[IFLA koduleht http://members.tripod.com/~iflalacro/hp/oqeaifla2.html#parte3]</ref>:
 
 
==='''Raamatukoguhoidjate koolitamine'''===
 
----
 
 
Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis - rakenduslik kõrgharidus on võimalik omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemiline kõrgharidus Tallinna Ülikoolis.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised töötama eri tüüpi raamatukogudes ja infoasutustes. Õppekavad sisaldavad erialaaineid, mis annavad teadmised ja oskused nii traditsiooniliseks kui kaasaegseks infotööks (teabe kogumine, töötlemine, korraldamine ja kättesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas). Üldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase hariduse omandamisele ning praktikad on õpitu järeleproovimiseks ja kinnituseks. <ref>[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppekava https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?ptbl_nimetused=leht&ptbl_vaartused=OK.OK.VA&ptbl_nimetused=sessioon&ptbl_vaartused=0&ptbl_nimetused=id_oppekava&ptbl_vaartused=439]</ref> Ettevalmistamisel on magistriõpe.
 
==='''Raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsioon'''===
 
----
 
Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kutsekvalifikatsioonisüsteemis on viis taset, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim.<ref>[Kutsestandard Raamatukoguhoidja III, IV, V http://akamai.tehnokratt.net/gems/erialaraamatukogud/RaamatukoguhoidjaIIIIVVnovem.doc]</ref>
 
====Rahvaraamatukoguhoidja====
 
Raamatukoguhoidja töö rahvaraamatukogus hõlmab: teavikute kataloogimist, komplekteerimist (vastavalt raamatukogu sihtrühmale), infokirjaoskuse valdamist, teenindusele orienteeritust, täiskasvanute, laste ja noorte teenindamist, teavikute mahakandmist, õigusalased ning eelarve koostamise alased küsimused.
 
====Kooliraamatukoguhoidja====
Kooliraamatukoguhoidja töö sisaldab üldhariduskoolide õpilaste teenindamist. Kooliraamatukoguhoidja töö võib lisaks põhilistele erialaoskustele (vt rahvaraamatukoguhoidja oskusi ülal) hõlmata veel: pedagoogika, ning koostöö õpetajatega ja tunniplaani koostajatega.
 
====Raamatukoguhoidja kõrgkoolis====
Kõrgkooliraamatukoguhoidja töö sisaldab teenindust ülikoolides või kolledžites. Tähtsamad küsimused ja valdkonnad, millega raamatukoguhoidja kõrgkoolis kokku puutub on lisaks ülalnimetatuile autoriõigus, tehnoloogia, digitaalraamatukogu ja digitaalsed andmekandjad, vaba juurdepääs teadustöödele.
 
====Erialaraamatukoguhoidjad====
Erialaaamatukoguhoidjate töö hõlmab peaaegu kõigi eelpool nimetatud raamatukoguhoidjate tööd, kaasa arvatud nende, kes teenindavad meditsiiniraamatukogus, korporatsioonides, või mis on keskendunud mingile kindlale kollektsioonile. Erialaraamatukoguhoidjate töö hõlmab iseseisvat tööd, finantseerimisega tegelemist, komplekteerimist vastavalt erialale, pidevat enesetäiendust.
76 064

muudatust