Redaktsioon: 28. aprill 2011, kell 10:27 redigeeri Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. aprill 2011, kell 10:28 redigeeri eemalda Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Sihiline tegusõna''' ehk '''transitiivverb''' on [[tegusõna]], mis väljendab [[sihilisus\|sihilist]] tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa [[sihitis\|sihitise]]. Lauseid, mille [[öeldis\|öeldist]] laiendab sihitis, nimetatakse transitiivlauseteks. Laused, kust sihitis puudub, on intransitiivlaused.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 505.</ref>▼ == Eesti keel == 5. rida ⟶ 7. rida: Sihitud tegusõnad on näiteks: ''aeguma'', ''haigestumua'', ''hajuma'', ''lahkuma'' ~~Lauseid, mille [[öeldis\|öeldist]] laiendab sihitis, nimetatakse transitiivlauseteks.~~ Kontekstiellipsi puhul, kui lausest jäetakse korduv element välja, võib ka transitiivlausest sihitis puududa. Näiteks ''Ema'' ''kallab'' ''kannust'' '''''mahla'''''. ''Tõstab'' ø ''laste'' ''ette''. ~~Samas ei pruugi transitiivlausete~~Transitiivlausete ja intransitiivlausete vastavus ei pruugi olla ~~siiski nii~~alati üksühene, sest▼ ▲Laused, kust sihitis puudub, on intransitiivlaused.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 505.</ref> ▲Samas ei pruugi transitiivlausete ja intransitiivlausete vastavus olla siiski nii üksühene, sest sihilist tegusõna võidakse kasutada mittesihilisena: ''Nad'' '''''petavad''''' ''ja'' '''''ründavad''''', vrd ''Nad '''petavad''' inimesi'' (sihitis) ''ja '''ründavad''' neid'' (sihitis)

Sihiline tegusõna: erinevus redaktsioonide vahel