Sihiline tegusõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Sihiline tegusõna''' ehk '''transitiivverb''' on [[tegusõna]], mis väljendab [[sihilisus|sihilist]] tegevust ja toob harilikult endaga lausesse kaasa [[sihitis|sihitise]].
'''Transitiivverb ehk sihiline tegusõna''' on verb, mis harilikult esineb koos grammatilise objekti ehk [[sihitis]]ega. Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Lauseid, mille predikaatverbi laiendab sihitis, nimetatakse transitiivlauseteks ning laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on intransitiivlaused.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 505.</ref>▼
*
Lauseid, mille [[öeldis|öeldist]] laiendab sihitis, nimetatakse transitiivlauseteks. Kontekstiellipsi puhul, kui lausest jäetakse korduv element välja, võib ka transitiivlausest sihitis puududa.
Näiteks ''Ema'' ''kallab'' ''kannust'' '''''mahla'''''. ''Tõstab'' ø ''laste'' ''ette''.
▲
▲*sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: ''aimama'', ''aitama'', ''arvama'', ''aitama'', ''mäletama''
Samas ei pruugi transitiivlausete ja intransitiivlausete vastavus olla siiski nii üksühene, sest
*sihilist tegusõna võidakse kasutada mittesihilisena: ''Nad'' '''''petavad''''' ''ja'' '''''ründavad''''', vrd ''Nad '''petavad''' inimesi'' (sihitis) ''ja '''ründavad''' neid'' (sihitis)
*Sihitud tegusõnad transitiivseina. ''Ta'' ''ärritus'' '''''enda''''' ''nalja'' ''peale''.
Intransitiivverbe laiendav sihitis on sisult ebatüüpiline, samasugune ebatüüpiline sihitis võib esineda ka transitiivverbide juures, tüüpiline sihitis on sel juhul lausest kas välja tõrjutud või
27. rida:
Keeletüübinimi akusatiivikeel ei tähenda, et keeles peaks olema morfoloogiline akusatiiv. Nimetus viitab üldisemalt transitiivlause objekti märgistamisele mingi subjektist erineva vormiga.
| |||