Multimeeter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Stupeg (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Multimeeter''' (tester, inglise: test — test, kombineeritud elektri-mõõtevahend) — multifunktsionaalne mõõtevahend. Tavaline standardne multimeeter on ette nähtud [[Pi...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 28. aprill 2011, kell 01:14

Multimeeter (tester, inglise: test — test, kombineeritud elektri-mõõtevahend) — multifunktsionaalne mõõtevahend. Tavaline standardne multimeeter on ette nähtud pinge ja voolu mõõtmiseks. Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid, nagu takistus, mahtuvus, induktiivsus, jne. Kõige odavamad võivad maksta vähem kui 10 EUR, mõned võivad aga maksta rohkem kui 3500 EUR. On olemas analoog ja digitaalsed multimeetrid.

Digitaalne multimeeter

Mõõdetud väärtused

Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta väärtusimitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on:

  • Vahelduv- ja alalisvoolu tugevus (A)
  • Vahelduv- ja alalispinge (V)
  • Takistus (Ω)

Lisaks võimaldava mõned multimeetrid mõõta:

 
Analoog multimeeter
  • Mahtuvust (F)
  • Juhtivust (S)
  • Sagedust (Hz)
  • Induktiivsust (H)

Digitaalsed multimeetrid võivad ka:

  • Olla varustatud lühiseindikaatoriga, mis annab endast märku audiosignaali abil.
  • Dioodi testida.
  • Transistoreid testida ja nende h21 (vooluvõimendustegurit ) mõõta.
  • Akude laetust kontrollida (lihtsaim 1,5V ja 9V patareid).
  • Lihtsaid testsignaale genereerida.

On võimalik erinevaid andureid lisada, et mõõta mitteelektrilisi parameetrid nagu:

Analoog multimeetrid

 
Analoog multimeetri ekraan

Analoog multimeeter koosneb epöördpool mõõtemehhanismist, lisa takistite komplektist pinge mõõtmiseks ja šuntide komplektist voolu mõõtmiseks.

Digitaalsed multimeetrid

Multimeetri mõõtetulemus esitatakse harilikult numbrilisel kujul, kümnendindikaatorite näiduna. Kaasaskantavad multimeetrid näitavad harilikult 4...6 kümnendkohta. Statsionaarsete mõõteriistade kümnendkohtade arv võib ulatuda ka 7...8-ni. Siinjuures tuleb arvesse võtta ka tulemuse absoluutselt ja suhtelist täpsust. Nimelt, absoluutne täpsus on määratud multimeetris leiduvate etalonpingeallikate täpsusega, mis on kuni 0,01% ehk ca 4 kümnendkohta. Lisanduvad 2...4 kümnendkohta on kasutatavad vaid suhteliste muutuste hindamisel.

Struktuur ja kasutamisjuhised

Erinevalt harilikest osutmõõteriistadest on multimeetri kasutamisel tähtis alati jälgida nn. maaklemmi asukohta. Nimelt ei ole multimeetri sisendklemmid võrdväärsed nagu osutmõõteriistadel. Üks multimeetri klemmidest on harilikult ühendatud multimeetri korpusega ja selle klemmi jaoks on sisendtakistus maa suhtes tunduvalt väiksem kui teise klemmi jaoks. Seetõttu on soovitatav maaklemm alati ühendada mõõteskeemi punktiga, mille pinge maa suhtes ei muutu. Teine multimeetri sisendklemm on konstrueeritud harilikult suure (pinge mõõtmiseks) sisendtakistusega klemmina ja seetõttu mõõtmistulemusi kuigi palju ei mõjuta. Juhul kui tegemist on võrgutoitega multimeetriga, tuleb maaklemmi asukohta tingimata jälgida, kuna vastasel juhul võib kannatada mõõtmiste ohutustehniline pool (seadme korpus võib sattuda toitepinge alla). Suur osa multimeetritest on väikeste gabariitidega patareitoitel mõõteiistad, kuid ka nende kasutamisel on vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu maaklemmi asukohale.

Vaata ka

Viited

  1. "Digital Multimeter Measurement Fundamentals" National Instruments.
  2. "The Incomplete Idiot's Guide to VTVMs" tone-lizard.com.
  3. "Multimeters" kpsec.freeuk.com
  4. "Digitaalne multimeeter" eava.ee

Kirjandus

  1. Ants Laansoo, 2007. „Elektrimõõtmised“. 40 lk. ISBN 978-9985-808-32-0
  2. В.А.Панфилов, 2006. „Электрические измерения“ 284 стр. ISBN 5-7695-3536-9