Uluru: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Idioma-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.3) (robot muutis: lt:Uluru
Resümee puudub
4. rida:
|Pildiinfo = Uluru päikeseloojangus
|Asukoht = {{PisiLipp|Austraalia}}
|Tüüp = Kultuurikultuuri- ja loodusmälestis
|Kriteerium = V, VI, VII, VIII
|ID = 447
23. rida:
'''Uluru''' ehk endise nimega '''Ayers Rock''' on maailma suurim [[monoliit]].
 
348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune punane mägi "kasvab" maapinnast välja keset tühja kõrbe [[Austraalia]] [[Põhjaterritoorium]]il.
 
Uluru koosneb [[Tilliit|tilliidist]], mis viitab [[jääaeg|jääajale]]. Uluru moodustus umbes 680 miljonit aastat tagasi, kui [[Austraalia manner]] asus märksa kõrgematelsuurematel laiuskraadidel.
 
Ulurust 24 kilomeetritkm läänes asub [[Kata Tjuta]], mis on samuti aborigeenide pühakspühapaik paigaks ning onja moodustunud samuti tilliidist.
 
Uluru punane mägi on pärismaalastele [[maailma naba]]. Selle 9,4 km ümbermõõduga kalju lõhedes on tuhandeid jooniseid. Need on ainsad materiaalsed ajaloomärgidmärgid [[Austraalia aborigeenid]]e kaugemast ajaloost. Jooniseid ei suuda ka [[Austraalia aborigeenid|aborigeenid]] ise dešifreerida. Joonis inimvälkudest kordub visalt, viidates kosmilistele nägemustele. On ka imelikud "röntgenipildid”, kus on kujutatud inimese, looma või linnu sisemust koos skeleti ja siseelunditega.
 
Esimene eurooplane, kes Ulurut nägi, oli [[Ernest Giles]] aastal [[1872]]. Esimesed turistid saabusid mäele [[1936]].
 
[[Turism]]i hakati Ulurul arendama [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Selle jaoks moodustati [[1958]] kaitseala, kuid [[1959]] rajati sinna esimene [[motell]] ja peatselt ka lennukite maandumisrada. Varsti oli näha turismi kahjulik mõju keskkonnale.
 
[[5. märts]]il [[1968]] toimus lennuõnnetus: kolmeistmeline [[helikopter]] [[Bell 47]] G2 purunes vastu Ulurut. [[28. märts]]il tõsteti teise kopteriga selle vrakk üles ja viidi ära.
 
[[1975]] eraldati kaitseala põhjapiiri taga 15 km kaugusel Ulurust 104 km² suurune ala turistide majutamise ja [[lennujaam]]a rajamiseks. Selle ala nimi on [[Yulara]]. Yulara valmimisega seoses likvideeriti kaitsealal [[1983]] turismilaager ja [[1984]] ka [[motell]]. [[1987]] moodustati kaitseala asemele [[ rahvuspark]]. Samal aastal arvati Uluru [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi nimekirja]]. [[1992]] müüs Põhjaterritoorium oma osaluse Yulara kuurordis ja see nimetati ümber Ayers Rocki kuurordiks.
 
Turistide arv tõusis 2000. aastaks üle 400 000. Suurenenud turism toob kogu piirkonna majandusele kasu, kuid tekitab raskusi tasakaalu leidmisel turistide soovide rahuldamise ja maailmapärandi säilitamise vahel.
 
Sissepääs rahvusparki maksab 25 [[Austraalia dollar]]it isiku kohta. Pilet kehtib 3 päeva ja on nimeline, see tähendab, et seda ei saa edasi anda teisele isikule.
 
Ulurule ronimine on turistide jaoks tavaline. Tõus tippu kestab tunnijagu, kuigi on üksnes 800 m pikk. [[1964]] paigaldati mäele [[käsipuu]] ja [[1976]] seda pikendati, aga ikkagi on see ohtlik ja tuulistel päevadel on mäele ronimine keelatud. Inimestel, kes on halvas kehalises vormis, kannatavad peapöörituse all või kellel arstid on soovitanud mitte pingutada, on parem mitte mäele ronida. Soovitatakse palju juua. Põhimõtteliselt ei ole tõus ülemäära keeruline, aga ometi on mägironijate seas täheldatud 35 surmajuhtumit sellest ajast, mil neid juhtumeid on registreerima hakatud.
 
Aborigeenid on taotlenud Austraalia valitsuselt Ulurule ronimise keelamist. [[11. detsember|11. detsembril]] [[1983]] Austraalia tollane peaminister [[Robert Hawke]] seda ka lubas, aga ei täitnud lubadust, kuigi oli peaminister [[1991]]. aastani. [[2010]]. aastal korraldati Uluru tipus hulk pärismaalaste seas kõlvatuks peetud tegevusi, alates golfimängust ja lõpetades striptiisiga, mistõttu nad on taas hakanud nõudma Ulurule ronimise täielikku keelamist. Valitsus on koostanud ka vastava plaani ja küsinud avalikkuselt selle kohta arvamust.
 
{{panoraampilt|Uluru Panorama.jpg|850px|Uluru panoraamvaade}}
 
== Välislingid ==
{{commons|Uluru}}
* [http://www.deh.gov.au/parks/uluru/ Uluru - Kata Tjuta rahvuspargi koduleht] (Austraalia valitsuse kodulehel;saidil (inglise keeles)
 
[[CategoryKategooria:Austraalia mäed]]
[[CategoryKategooria:UNESCO maailmapärand]]
[[CategoryKategooria:Loodusmälestised]]
 
[[ar:أولورو]]