Vikipeedia

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
'''Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas JaoskondOsakond''' ([[vene keel]]es ''Третье отделение Собственной Его Императорского Величества Канцелярииканцелярии'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] ametkond aastatel [[1826]]–[[1880]], mis tegeles eelkõige poliitiliste ja usuliste teisitimõtlejate jälitamisega.
 
Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas JaoskondOsakond (lühemalt tuntud lihtsalt '''Kolmandakolmanda jaoskonnaosakonna''' nime all) kuulus [[Venemaa keiser|Venemaa keisrile]] allunud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei|Majesteedi Isiklikku Kantseleisse]] ning läbi [[kantselei]] osakondade teostas Venemaa keiser oma ainuisikulist riigivalitsemist ning kontrolli riigiasutuste tegevuse üle.
 
III jaoskondosakond ja tema järglane poliitilise politseina [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu]] 3. Asjaajamise Eriosakond ([[1881]]–[[1898]]) ja [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu Eriosakond]] ([[1898]]–) (''Особый отдел Департамента государственной полиции в составе Министерства внутренних дел'') [[1881]]–[[1883]] asusid [[Peterburi]] linnas [[Fontanka kanal]]i ääres asuvas [[Fontanka tänav]]a majas nr. 16.
 
[[1883]] nimetati ümber Riigipolitsei Departemangust (''Департамента государственной полиции'') lihtsalt Siseministeeriumi koosseisus olevaks Politseidepartemanguks (''Департамент полиции составе Министерства внутренних дел''''.
 
[[3. juuli]]l [[1826]]. aastal keiser [[Nikolai I]] poolt ukaasiga № 449 kinnitatud Kolmandakolmanda jaoskonnaosakonna põhimääruse kohaselt, kuulusid osakonna pädevusse järgmised ülesanded:
* "... - kõik kõrgema politsei pädevusse antud ja kuuluvad juhtumid;
* riigis tegutsevate erinevate sektide ja usulahkude jälgimine;
20. rida:
 
==Ajalugu==
Kolmas jaoskondosakond asutati peale [[14. detsember|14. detsembril]] [[1825]] toimunud [[dekabristid]]e ülestõusu [[3. juuli]]l [[1826]] keiser [[Nikolai I]] korraldusel kui kõrgem poliitilise [[jälitus]]ega tegelev politseiorgan, mille ametnike volitused ületasid kõigi teiste julgeoleku- ja korrakaitseüksuste volitusi, kuna ei allunud kohalikele valitsusorganitele vaid otseselt keisrile – Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantseleile.
 
Kolmanda osakonna asutaja ning esimene ülem oli [[baltisakslased|baltisakslane]] [[Alexander von Benckendorff]].
 
Kui riigivastaste poliitiliste süütegude avastamiseks [[jälitustegevus]]ega tegelesid kolmanda jaoskonnaosakonna ametnikud, siis [[kriminaalmenetlus]]e normide alusel eeluurimise ja kohtueelse uurimisega riigivastastes ja poliitilistes süütegudes tegutsesid täitevvõimuna Sandarmi Üksikkorpusesse (''Отдельный корпус жандармов'') kuulunud sõjaväelased.
{{vaata|Sandarmi Üksikkorpus}}
 
Uurimisorganina tööd alustanud jaoskonnastosakonnast sai Nikolai I valitsusaja kõige efektiivsem politseiametkond, kuid uurimisfunktsioon asendus aja jooksul üha enam repressiivfunktsiooniga. [[Aleksander II]] valitsusajal muutus ametkond ka üha ebaefektiivsemaks ega suutnud enam toime tulla Venemaal üha laiemat ulatust omandava revolutsioonilise liikumisega.
 
Pärast [[Aleksander II]] vastu suunatud atentaadikatset [[5. veebruar]]il moodustati [[12. veebruar]]il [[1880]] Kõrgem Korraldav Komitee (''Верховная распорядительная комиссия''), millele allutati ka seni piiramatuid volitusi omanud Kolmaskolmas jaoskondosakond. Sama aasta [[6. august]]il 1880 Kolmaskolmas jaoskondosakond keiser Aleksander II ukaasiga № 61279 likvideeriti ja selle juures tegutsenud sandarmikorpus allutati [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule.
 
==Juhid ja organisatsioon==
*[[1826]]–[[1844]] [[krahv]] [[Alexander von Benckendorff]] (1783–1844), III jaoskonnnaosakonnna šeffülem
*[[1844]]–[[1856]] krahv [[Aleksei Fjodorovitš Orlov]] (1787–1862)
*[[1856]]–[[1866]] [[vürst]] [[Vassili Andrejevitš Dolgorukov]] (1803–1868)
41. rida:
*15. september [[1878]]–[[1880]] [[Alexander Drenteln]] (1820–1888)
 
III osakonna juhi ja SÜKi komandöri ametiülesannete koondamine ühele isikule ei tähendanud siiski kahe asutuse allüksuste dubleerivate ametikohtade likvideerimist, nii oli eraldatud SÜK staabiülema ametikoht kuni [[1839]]. aastani, mis liideti III jaoskonnaosakonna juhi ametikohaga ning ülejäänud dubleerivad ametikohad likvideeriti alles [[1842]]. aastal
 
III osakonna juhatajad ([[vene keel]]es ''управляющий III отделением''):
49. rida:
*[[1856]]–[[1861]], [[Aleksandr Timašev|Aleksandr Jegorovitš Timašev]] (''Тимашев Александр Егорович''), III osakonna juhataja ja [[Sandarmi Üksikkorpus]]e staabiülem;
*[[1864]]-[[1874]], [[Nikolai Vladimirovitš Mezentsov]], III osakonna juhataja ja [[Sandarmi Üksikkorpus]]e staabiülem;
Kolmas jaoskondosakond oli jagatud esialgu neljaks, hiljem viieks allüksuseks. Allüksused kandsid '''ekspeditsiooni''' (''экспедиция'') nimetust ja nende vastutusalad jagunesid:
*'''I''' – uurimis- ja jälitustegevuse korraldamine poliitilistes küsimustes (''"предметами высшей полиции и сведениями о лицах, состоящих под полицейским надзором"''); aastatel [[1828]]–[[1842]] ka teatrilavastuste tsensuur
*'''II''' – võitlus vanausuliste, sektantide, valerahategijatega; vanglate haldamine; mõisnike poolt talupoegade väärkohtlemisega seotud küsimuste lahendamine (''раскольниками, сектантами, фальшивомонетчиками, уголовными убийствами; местами заключения и... крестьянским вопросом'')
69. rida:
Valitseva režiimi poliitilisi oponente hoiti vangistuses Schlüsselburgi kindluses ning Sankt Peterburgis asunud [[Schwarzgoldi maja]]s ja Peeter-Pauli kindluse ühes osas.
 
== Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas JaoskondOsakond ja Eestimaa ==
 
Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei KolmasKolmanda JaoskonnaOsakonna allüksused olid tsaariimpeeriumi rahutumates ja suuremat tähtsust omavates piirkondades nagu [[Peterburi]], [[Moskva]], [[Poola kuningriik]]. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud revolutsioonilise või riigivastase tegevusega nende hulka ei ei kuulunud ning Kolmandakolmanda Osakonnaosakonna alalist esindust neis ei olnud.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Venemaa Keisririigi Politseiministeerium]]i ministri Erikantselei|nimi=Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond|aeg=1826-1880|järgnev=[[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u Salajane osakondOsakond}}
{{lõpp}}
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tema_Keiserliku_Majesteedi_Isikliku_Kantselei_Kolmas_Osakond"