Paul Wintrebert: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
Ta võttis arvatavasti esimesena kasutusele [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] (''cytosquelette'') termini (aastal 1931).
 
Tema vaateid võib iseloomustada kui radikaalset epigeneetikat[[epigeneetika]]t. Ta arendas füsioloogilise epigeneesi teooriat (Wintrebert, 1963), mille kohaselt areng on füsioloogiliste seisundite rida, kus eelnev seisund määrab järgneva. Seega pole organismi areng mingite algete poolt eeldetermineeritud, nagu preformistlik vaade eeldab.
 
Oma evolutsioonilisi vaateid nimetas ta keemiliseks lamarkismiks (Wintrebert, 1962). Üheksakümnendail eluaastail avaldas ta raamatute triloogia, milles esitas oma teoreetilised vaated: "Elusolend on oma evolutsiooni looja" (1962), "Elusolendi iseareng" (1963), ja "Eksistentsialismist sünnitatud olemine" (1965).