Redaktsioon: 27. aprill 2011, kell 10:32 redigeeri Reet2 (arutelu \| kaastöö) 19 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. aprill 2011, kell 11:25 redigeeri eemalda 90.190.45.158 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Väljendverb''' on tegusõna, mis koosneb [[Sõnaliik\|käändsõnadest]]. '''~~Vormisliselt~~Vormiliselt''' jagunevad [[Tegusõna\|tegusõnad]] [[lihttegusõna\|liht-]], [[liittegusõna\|liit-]], [[ühendtegusõna\|ühend-]] ja väljendverbideks. '''Väljendverbi''' ~~sisulikseks~~sisuliseks tuumaks on '''[[Nimisõna\|nimisõna]]'''(d) Nt. ''jalga '''laskma''', läbi '''saama''', kõnet '''pidama''''' Mõned väljendverbid võivad hõlmata ka '''mitut käändsõnavormi''' Nt. ''Ajast ja arust olema, ühist keelt leidma, tühja juttu ajama'' Tegusõnade osade omavaheline '''järjekord''' ~~lauses~~[[lause]]s võib muutuda Nt. ''Ta pesi tassi puhtaks – Tass tuli puhtaks pesta.'' Väljendverbe võiks pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks ~~sõnaks~~[[sõna]]ks. See tähendab, et üldjuhul kirjutatakse käändsõnad teineteisest lahku, samas '''mõnel juhul võib väljendtegusõna osad kokku kirjutada''' Nt. ''Mahajäätud kallim – kallimat maha jätma, mahamagatud aastad – õiget aega maha magama, silmahakkav areng – erivevus hakkas silma. Kokkukirjutamine ei ole kohustuslik.'' Ühendverbidel on alati nii otsene kui ka ülekantud tähendus, '''väljendverbil määravaks ülekantud tähendus.''' See tähendab, et ''suppi kokku keetma'' ei ole seotud kokkamise vaid probleemide valmistamisega. 21. rida: ==Välislingid== ~~'''ALLIKAD'''~~ * http://www.cl.ut.ee/ressursid/pysiyhendid/index.php?lang=et< * http://www.cl.ut.ee/test/dok/src/kmuis.txt * http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=S%C3%9C_14 [[Kategooria:Keeleteadus]]

Väljendverb: erinevus redaktsioonide vahel