Väljendverb: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P {{vikinda}} |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}
'''Väljendverb''' on tegusõna, mis koosneb käändsõnadest.
'''Vormisliselt''' jagunevad [[Tegusõna|tegusõnad]] liht-, liit-, ühend- ja väljendverbideks.
'''Väljendverbi''' sisulikseks tuumaks on '''[[Nimisõna|
Mõned
Tegusõnade osade omavaheline '''järjekord''' lauses võib muutuda Nt. ''Ta pesi tassi puhtaks – Tass tuli puhtaks pesta.''
Ühendverbidel on alati nii otsene kui ka ülekantud tähendus, '''väljendverbil määravaks ülekantud tähendus.''' See tähendab, et ''suppi kokku keetma'' ei ole seotud kokkamise vaid probleemide valmistamisega.
Kuna eesti keelel on tugev tendents [[Keelefilosoofia|analüütilisusele]], siis on väljendverbide kasutus eesti keelele väga '''omane'''.
'''Hoiduda tuleks''' võõrmõjulistest ja liiastest ühend- ja väljendverbidest, kus verbile on lisatud abimäärsõna, mille tähendus juba sisaldub verbi
'''ALLIKAD'''
* http://www.cl.ut.ee/ressursid/pysiyhendid/index.php?lang=et<
* http://www.cl.ut.ee/test/dok/src/kmuis.txt
* http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=S%C3%9C_14
|