Ruuter: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}

'''Marsruuter''' ehk '''ruuter''' on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat [[arvutivõrk]]u, ning võimaldab nendevahelise andmeside.

 

 

==Ruuteri tööpõhimõte==

Andmeside kahe arvutivõrgu vahel toimib pakettidena. Iga pakett sisaldab informatsiooni selle kohta, millisest võrgust ta tuleb ja millisesse võrku ta minema peab. Nende aadresside järgi saab ruuter otsustada, kas paketi saatja ja vastuvõtja on ühes võrgus või on vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi [[modem]]i aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud [[server|internetiserveriga]], ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata.

 

==Ruuteri funktsioon==

{{Kas|Ruuterid loodi selleks, et aeglustada [[IP-aadress]]ide otsasaamist}}{{lisa viide}}. Kui alamvõrgus on igal arvutil oma IP-aadress, siis [[internet]]ti ühendades tõlgib ruuter kõik alamvõrgu paketid ümber ja lisab nendele enda kõrgema võrgu aadressi (IP-aadress, mille teenusepakkuja on määranud). Seega on internetis paketti vastuvõtval serveril paketi tagasi saatmiseks alati üks aadress, isegi kui alamvõrgus on mitu seadet, mis korraga päringuid teevad (ruuter määrab ise, millisele alamvõrgu seadmele internetiserverist saadud pakett saata). See hõlpsustab internetiserveritel IP-aadresside jälgimist, kuna ilma ruuteriteta oleks vaja jälgida igat alamvõrgus olevat arvutit eraldi. See muudaks aga ip-aadresside arvu nii suureks, et nende erinevate kombinatsioonide arv lõppeks otsa. Seega on ruuter oma funktsiooni täitmisel hädavajalik.

 

Ruuteri funktsioonid:

* IP-aadresside marsruutimist

* Lüüs, nt sise- ja välisvõrgu vahel.

* Osal ruuteritel on ka [[pääsupunkt]]i (''Access Point'') funktsioon. Selliseid ruutereid kutsutakse traadita ruuteriteks.

 

== Ajalugu ==

Esimene seade, mis omas tänapäeva ruuteriga sarnast funktsionaalsust, oli IMP (Interface Message Processor), mis ühendas 1960 lõpust kuni 1989 aastani arvutivõrke ja moodustas interneti eelkäija [[ARPANET]]i. Ruuteri idee töötati esialgselt välja INWG (International Network Working Group) poolt, ning siis kandis see nimetust [[lüüs]] (gateway). INWG alustas tegevust 1972. aastal mitteametliku organisatsioonina, mis keskendus erinevate võrkude omavahelisel ühendamisel kerkivate probleemidega. Sama aasta lõpus sai INWG IFIPi (International Federation for Information Processing) alamkomiteeks .

 

* Juhtmeta ruuteri puhul on samuti modem ühendatud ruuteri WAN pesasse, kuid kohtvõrgus olevad arvutid ei pea enam kasutama kaablit, et internetti ühenduda. Selleks on juhtmeta ruuteril [[WAP]] (Wireless Access Point) ehk juhtmeta pääsupunkti omadused. Selline seade saadab pakette raadiolainetena, mitte läbi kaabli. Seega peab olema seadmel, mida soovitakse internetiga ühendada, olemas raadioside funktsionaalsus. Arvutitel on selleks näiteks USB [[WiFi]]pulk. Lisaks on juhtmeta ruuteril ka enamasti olemas juhtmega ruuteri omadused, ehk sinna saab ka ühendada kaableid ja nende kaudu ka arvuteid. Ühes võrgus võib seega olla nii juhtmega kui juhtmeta ühendatud seadmeid.

 

== Ruuteri ehitus ==

Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas [[protsessor]], mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks.

Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste ([[flopiketas]], [[CD-ROM]], [[kõvaketas]]) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine.

# FLASH Mälu ehk [[välkmälu]] on samuti muutumatu, nagu NVRAM. Erinevus seisneb aga selles, et flash mälu saab kustutada ja ümberprogrammeerida vastavalt vajadusele. Flash mälus on ruuteri operatsioonisüsteemi fail, mis tagab ruuteri funktsionaalsuse. Mälu ümberprogrammeeritavus tagab võimaluse vajadusel ruuteri operatsioonisüsteemi uuendada.

# ROM (Read-Only Memory) ehk [[püsimälu]] on samuti muutumatu mälu. ROM mälu on viimane abinõu ruuteri funktsionaalsuse tagamiseks. Juhul, kui NVRAM, DRAM ja Flash mälul olev informatsioon peaks hävima, siis ROM hoiustab kõige elementaarseimaid algandmeid, millega ruuter suudab ennast käivitada ja uuesti seadistada lasta. Samuti on püsimälus hoiustatud mingi minimaalne osa operatsioonisüsteemist või terve operatsioonisüsteemi koopia.

== Marsruutimistabel==

[[Marsruutimistabel]] sisaldab informatsiooni,mille alusel ruuter teeb otsuse järgnevast andmepakettide edastamisest. Tabel koosneb mingist salvestuste arvust - marsruutidest,iga salvestus sisaldab vastuvõtja võrgu aadressi, järgmise sõlme aadressi, millele peab edastama pakette ja mingi salvestuse kaalt - [[meetrika]]t.Salvestuste meetrikad tabelis aitavad arvutada välja lühimaid marsruute erinevatele saatjatele. Sõltuvalt ruuteri mudelist ja kasutatavatest [[marsruutimisprotokoll]]idetest tabel võib sisaldada mingit lisainformatsiooni. Näiteks:

<pre>

192.168.64.0/16 [110/49] via 192.168.1.2, 00:34:34, FastEthernet0/0.1