Vikipeedia

CD: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib andmekandjast. Muude tähenduste kohta vaata artiklist [[CD]].}}
{{keeletoimeta}}
{{Meedia
| nimi = Compact disc
| pilt = [[Pilt:Compact disc.svg|200px]]
| caption = Loetav CD-plaadi pindpinnal sisaldabon spiraalraduspiraalrajad, mis on piisavalt tihedalt ühendatud, et tekitadavalguse valgusegakäes täisspekter moodustada.
| tüüp = [[optiline ketas]]
| kodeering = mitmesugune
14. rida ⟶ 13. rida:
| kasutus = heli- ja andmesalvestus
}}
'''CD''' ([[inglise keel]]es ''compact disc'') on [[optiline ketas]], mida kasutatakse [[andmekandja]]na [[informatsioon]]i salvestamiseks. Algselt oli see välja töötatud ainult [[helisalvestus]]eks, kuid hiljem lisati sellele võimalus muidki [[andmetüüp]]e salvestada. Audio CD-d on müügil alates [[1982]]. aasta oktoobrist. Aastal 2010 on nad suures osas asendatud muud liiki [[digitaalsus|digitaalse]] säilitamise vahenditega, näiteks [[mälupulk|mälupulga]] või [[DVD]]-ga. Audio CD-de müük on võrreldes nende kõrgajaga aastal 2000 vähenenud 50%<ref>{{cite news| url=http://www.nytimes.com/2010/05/31/business/media/31bestbuy.html | work=The New York Times | title=As CD Sales Wane, Music Retailers Diversify | first=Joseph | last=Plambeck | date=2010-05-30. mai 2010}}</ref>.
 
Standardne CD on 120 mm [[läbimõõt|läbimõõduga]] ja võimaldab salvestada kuni 80 minutit kokkupakkimata heli (standardi järgi 682 MB ehk 650 MiB andmeid). [[Mini CD]] on läbimõõduga 60–80 mm. Neid kasutatakse üldiselt vähe, enamasti [[draiver]]ite hoiustamiseks. Nad mahutavad kuni 24 minutit heli.
20. rida ⟶ 19. rida:
Tehnoloogiat kohandati ja arendati edasi ning loodi [[CD-ROM]] andmete hoidmiseks, [[CD-R]] ühekordseks heli ja andmete kirjutamiseks, ülekirjutatav [[CD-RW]], Video Compact Disc ([[VCD]]), Super Video Compact Disc ([[SVCD]]), PhotoCD, PictureCD ja [[Enhanced CD]].
 
CD-ROM ja CD-R on arvutitööstuses laialt kasutusel. CD ja selle arendused on olnud edukad: 2004. aastal ulatus maailmas CD audio, CD-ROM ja CD-R müük 30 miljonini. Aastaks 2007 müüdi 200 miljonit CD-d <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/6950845.stm |title=Compact Disc Hits 25th birthday |publisher=''[[BBC News]]'' |date=2007-08-17. august 2007 |accessdate=1. detsembril 2009-12-01}}</ref>.
 
==Ajalugu==
31. rida ⟶ 30. rida:
 
==Tehnoloogia==
[[Pilt:CD layers.svg|thumbpisi|Diagramm CD kihtidest.<br>A. [[Polükarbonaat|Polükarbonaadist]] kiht, millele on lohukeste abil andmed kirjutatud, kasutades lohukesi.<br>B. Peegeldav kiht.<br>C. Lakikiht hoiab peegeldava kihi peegeldavust.<br>D. Kaitsev lakikiht, kuhu saab tekitada CD peale kujutisi.<br>E. Laserikiir loeb CD-d ja peegeldab tagasi sensorile, mis konverteeribteisendab elektroonilised andmed.]]
[[Pilt:CD drive lens.jpg|pisi|CD-lugeja optiline lääts]]
CD-d on valmistatud 1,2 mm paksusest peaaegu puhtast [[polükarbonaat|polükarbonaadist]] plastist ja kaalub 15–20 grammi <ref>{{cite web|url=http://www.cd-testing.com/#i17|title=Q. How Do You Calculate Moment of Inertia?|date=2009-08-19. august 2009|quote=a typical disc with ... weight of 15 grams ... maximum allowed weight (20 g)}}</ref>. Standardne CD on 120 mm läbimõõduga ja CD-plaadi augu läbimõõt on 15 mm.
 
Keskmest alates on plaadi alad järgmised: keskmine aukkeskauk, ala, millest lugemismehhanism kinni hoiab, võimsuse katsetamise ala (ainult CD-R/RW ketastel ja selle ala peal proovitakse laseri võimsust (kuni 99x99×)), programmi mälu ala (ainult CD-R/RW ketastel, siia salvestatakse ajutiselt plaadi sisukord), ''Leadlead-in'' (sisaldab plaadi sisukorda), andmepiirkond ja ''Leadlead-out'' (tähistab programmiala lõppu või mitmesessioonilisel sessiooni lõppu).
 
Õhuke kiht [[alumiinium]]i, harva ka [[kuld]]a, kantakse keskmisele kihile, et see hakkaks peegeldama. Metalli kaitseb õhuke lakikiht. Etikett ja plaadi kaunistused trükitakse otse lakikihile (inglise keeles ''label'').
 
CD andmed kirjutatakse süvenditesse, mida tuntakse ingliskeelse terminina ''pit'': andmeradade lohud, mis on kodeeritud polükarbonaadist radadele valatud kihile. Lohkudevahelist ala nimetatakse põhipinnaks (inglise keeles ''land''). Lohkude pikkus on 0,83–3,3 nm. Salvestusradade (lohkude) vahekaugus on 1,6 nm. Andmeradade lohkude sügavus on 0,125 nm. Andmete lugemiseks kasutatakse laserit lainepikkusega 780 nm.
 
Andmete salvestamiseks esitatakse need [[kahendkood]]is [[bait]]idema. Selleks kasutatakse NRZI ([[Non-Return-to-Zero Inverted]]) kodeeringut. Põhipind tähistab algset loogilise nulli salvestist, üleminekud lohkudele aga loogilisi ühtesid. Kuna kaht ühte poleei võimaliksaa üksteise järele salvestada, siis kasutatakse kodeerimisviisi EFM ([[Eight to Fourteen Modulation]] -8:14), see tähendab, et kõik 8-bitised baidid teisendatakse 14-bitiseks koodiks, millega on tagatud, et kunagi ei esine kõrvuti kaht loogilist ühte. Võib juhtuda, et üks bait lõppeb ja järgmine algab ühega, seepärast lisatakse iga kahe baidi vahele kolm täiendavat nulli – seega ühtekokku vajatakse 17 [[bitt]]i <ref>{{cite news|url=http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=33 |title=CD |date=2. november 2005-11-02}}</ref>.
 
CD-de eest tuleb hoolitseda nagu piltide negatiivide eest. CD on optiline seade ja tema seisund halveneb, kui tema optiline kiht on räpane või kriimustatud. Kuigi andmeid loetakse alt, on tema andmelohud palju lähemad pealmisele kihile. Terava pliiatsihariliku või pastakagapastapliiatsiga pealmisele kihile kirjutamine võib plaati kahjustada. Isegi markeri kasutamisel tuleb ettevaatlik olla. Mõne markeri tindis on aineid, mis kahjustavad CD lakikihti.
 
== Vormingud ==
===Compact Disk Digital Audio (CD-DA)===
 
[[Audio CD]] (ametlikult ''Compact Disc Digital Audio'' või [[CD-DA]]) on kirjeldatud dokumendis, mille on loonud vormingu loojad [[Sony]] ja [[Philips]] [[1980]]. Dokumenti tuntakse kõnekeeles punase raamatuna oma kaane värvide tõttu ja selles dokumendis kirjas olevaidkirjeldatud vorminguid nimetatakse punase raamatu vorminguteks. Neid kasutavad kõik CD-plaadid. Kõik ülejäänud standardid, mis päeastpärast CD-DA-d välja töötati, kasutavad meedia jaoks sama spetsifikatsiooni ja lugemismeetodit, mida on kirjeldatud ülalnimetatud dokumendis.
 
===CD-Text===
 
[[CD-Text]] on Redpunase Bookiraamatu lisa, mis lubab Audio CD-le talletada tekstina lisainformatsioonilisateavet, (näiteks albumi nime, laulu nime, või artisti nime). InformatsioonSee on salvestatud ''lead-in ''-alasse, kus on umbes 5 KBkB vaba ruumi, või alamkoodi kanalisse R kuni W, milles on ruumi kuni 31 MB.
 
===CD + Graphics===
 
Compact Disc + Graphics ([[CD+G]]) on spetsiaalne Audio CD-plaat, mis sisaldab lisaks helile graafilisi andmeid lisaks heli andmetele. Plaati saab mängida tavalises CD -mängijas, kuid kui mängida seda CD+G mängijas, siis saab väljastada graafilistka signaaligraafilisi andmeid. (tavaliseltTavaliselt on need mängijad ühendatud [[televiisor]]i või arvuti [[monitor]]i külge)iga. Enamasti kasutatakse selliseid plaate, et näidata televiisoris esitavate laulude sõnu, mis on kasulik näiteks [[karaoke]] laulmisel.
 
===Video Compact Disc===
 
Video Compact Disc ehk Video CD ehk [[VCD]] on standard videote salvestamiseks CD-le. Neid saab ette mängida VCD -mängijates, enamikus moodsates [[DVD -mängija]]tes, arvutites ja mõningatesmõnes [[videomäng]]udeu [[konsool]]idesis. VCD standardstandardi loodi aastaltöötasid [[1993]] välja Sony, Philips, [[Matsushita]] ja [[JVC]] pooltniinimetatud Whitevalges Bookisraamatus. Sellise plaadi üldine videokvaliteet on võrreldav [[VHS]]-iga. Kodeeringuna kasutatakse MPEG-1 video + audio. Sellise plaadi mahutavus on kuni 800 MB.
 
Võrreldes [[DVD]]-ga on VCD plaadid odavamad ningja neil puuduvad regioonikoodidpiirkonnakoodid. SamasSeevastu on nende mahutavus ja kvaliteet viletsamviletsamad. VCD plaadid ei ole kogunud suurt populaarsust.
 
===CD-R===
{{Main|CD-R}}
[[CD-R]] ehk Compact Disc-Recordable on CD, millele tarbija saab andmeid kirjutada, kasutades selleks [[kettaseade]]t. CD-R loojateks olid Philips ja Sony. CD-R kasutab Orange Book standardit, lubades kasutajal plaadile salvestada heli-, video-, pildi- ja muid andmefaile. Lisaks standardsetele CD kihtidele sisaldab CD-R ka valgustundlike värvide kihti, mille värve laser kirjutades muudab, et need oleks tavalistele optiliste ketta seadmetele loetavad. Esimestel CD-Ridel kasutati värvikihis [[tsüaniin]]i. CD-R puhul kasutatakse WORM põhimõtet – [[Write Once Read Many]]. ▼
 
▲[[CD-R]] ehk Compact Disc-Recordable on CD, millele tarbija saab andmeid kirjutada, kasutades selleks [[kettaseade]]t. CD-R-i loojatekstöötasid olidvälja Philips ja Sony. CD-R kasutab Orangeniinimetatud Bookoranži raamatu standardit, lubades kasutajal plaadile salvestada heli-, video-videot, pildi-pilte ja muid andmefailefaile. Lisaks standardsetele CD kihtidele sisaldab CD-R ka valgustundlike värvide kihti, mille värve laser kirjutades muudab, et need oleks tavalistele optiliste ketta seadmetele loetavad. Esimestel CD-RidelR-idel kasutati värvikihis [[tsüaniin]]i. CD-R puhul kasutataksekasutatab WORM põhimõtet –: [[Write Once Read Many]].
CD-R salvestused on mõeldud kestma igavesti ehk neid ei saa üle kirjutada. Aga siiski võivad aja jooksul plaadi kihivärvi füüsilised omadused muutuda, põhjustades lugemisvigu ehk [[error]]eid ja andmete kadu. Ennustatav plaadi eluiga on 20–100 aastat, kuid testide tulemused on näidanud, et plaadid võivad muutuda lugematuks ka 18 kuuga, seda normaalsetel hoiustamistingimustel<ref>{{cite web | url = http://www.cdfreaks.com/news/CD-Recordable-discs-unreadable-in-less-than-two-years.html | title = CD-R Unreadable in Less Than Two Years | publisher = cdfreaks.com | date = 2007-02-01 }}</ref><ref>{{cite web | url = http://www.pc-active.nl/toonArtikel.asp?artikelID=508 | url = http://web.archive.org/web/20050204065340/http://www.pc-active.nl/toonArtikel.asp?artikelID=508 | date = 2005-02-04 | title = CD-R ROT | date = 2007-02-01 }}</ref>. Sellist probleemi tuntakse ingliskeelse nimega ''CD rot''.▼
 
▲CD-R salvestused on mõeldud kestma igavesti ehk neid ei saa üle kirjutada. Aga siiski võivad aja jooksul plaadi kihivärvivärvikihi füüsilised omadused muutuda, põhjustades lugemisvigu ehk [[error]]eid ja andmete kadu. EnnustatavPlaadi plaadiennustatav eluigakasutuskestus on 20–100 aastat, kuid testide tulemusedtestid on näidanud, et plaadid võivad muutuda lugematuks ka 18poolteise kuugaaastaga, sedaisegi normaalsetel hoiustamistingimustel<ref>{{cite web | url = http://www.cdfreaks.com/news/CD-Recordable-discs-unreadable-in-less-than-two-years.html | title = CD-R Unreadable in Less Than Two Years | publisher = cdfreaks.com | date = 2007-02-011. veebruar 2007}}</ref><ref>{{cite web | url = http://www.pc-active.nl/toonArtikel.asp?artikelID=508 | url = http://web.archive.org/web/20050204065340/http://www.pc-active.nl/toonArtikel.asp?artikelID=508 | date = 2005-02-04 | title = CD-R ROT | date = 1. veebruar 2007-02-01 }}</ref>. Sellist probleemi tuntakse ingliskeelse nimega ''CD rot''.
 
====CD-R kihid====
{| class="wikitable"
|-
! Kihi number !! Kiht
|-
81. rida ⟶ 79. rida:
| 3. || Orgaanilisest materjalist salvestuskiht
|-
| 4. || PlastikPlast (polükarbonaat)
|}
 
===CD-RW===
 
{{Main|CD-RW}}
[[CD-RW]] on korduvkirjutatav CD, mis kasutab värvikihi asemel metallisulamit. CD-RW andmekihi pind koosneb erilistest keemilistest komponentidestühenditest, mis võivad oma olekut korduvalt muuta ja säilitada, sõltuvalt temperatuurist[[temperatuur]]ist. Materjali ühe temperatuuriga kuumutamisel ja seejärel jahutamisel aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipindapõhipinnana (''land'') ja mittekristalliseerunud kohta lohuna (''pit''). Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust. Lugemiskiirust see ei mõjuta.
 
====CD-RW kihid====
{| class="wikitable"
|-
! Kihi number !! Kiht
|-
| 1. || Kaitsev lakikiht
|-
| 2. || AlumiiniumistPeegeldav peegeldavalumiiniumist kiht
|-
| 3. || Isoleeriv [[dielektrik]]
|-
| 4. || Metallisulamist (Ag-In-Sb-Te) salvestuskiht
103. rida ⟶ 100. rida:
| 5. || Isoleeriv dielektrik
|-
| 6. || PlastikPlast (polükarbonaat)
|}
 
===CD-ROM===
 
{{Main|CD-ROM}}
Kuigi CD-ROM on identne CD-DA-ga, lubab CD-ROM lisaks helile ka andmeid salvestada. CD-ROM -seadmetel on lisaks Audio CD lugeja omadustele välja töötatud tõhusam [[veadetektor]]. See on selleksvajalik sellepärast, et erinevalt helifailidegahelifailidest, kus mingi väike viga võib olla mittemärgatav, võib see andmefailides tähendada olulise info puudumist.
 
==Vaata ka==
* [[Blu-Ray]]
* [[Laserketas]]
* [[DVD]]
* [[HD DVD]]
* [[Mälupulk]]
* [[Heliplaat]]
* [[Vinüülplaat]]
* [[Kodukino]]
* [[High-Definition Compatible Digital]] (HDCD)
136. rida ⟶ 129. rida:
*[http://www.madehow.com/Volume-1/Compact-Disc.html How Compact Discs are made?]
*[http://www.cd-info.com CD-Info.com]
 
 
{{Arvuti}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/CD"