Lause moodustajad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
58. rida:
Semantiliseks predikaadiks nimetatakse situatsiooni tüüpi väljendavat moodustajat. Semantilise predikaadi funktsiooni lauses täidab tüüpjuhul [[öeldis]], mis on lause semantiliseks keseks.
Näiteks lause '''''Isa õpetab poega''''' väljendab situatsiooni, kus õpetaja rolli täidab isa ja õpilase rollis on poeg. Selles lauses on semantiline predikaat tegusõna '''''õpetab'''''. Nimisõnad '''''laps''''' ja '''''pall''''' on situatsiooni osalisi märkivad moodustajad, mida nimetatakse [[aktant]]ideks. Aktantide arv, funktsioon ja vormistus oleneb öeldise leksikaalsest tähendusest.
Predikaatverbi vorm osaleb lause subjekti referentide arvu, situatsiooni aja, modaalse hinnangu ja tegumoe väljendamisel.
Predikaadi semantilised funktsioonid:▼
* Tegevuse tähistamine
78. rida ⟶ 80. rida:
Aken '''''on avatud'''''.
Lauses, mille moodustajate hulgas puuduvad osalaused ja [[infiniittarind]]id, on ainsaks semantiliseks predikaadiks öeldis.
Näiteks lause: Tädi '''''keedab''''' sooja teed.
Näiteks lauses ▼
Lauses, kus on olemas [[öeldistäide]], on semantiliseks predikaadiks öeldis koos öeldistäitega.▼
Lauses, mille moodustajate hulgas on osalaused ja infiniittarindid, on mitu semantilist predikaati. Primaarse semantilise predikaadina talitleb öeldis ja sekundaarsete predikaatidena talitlevad kõrvallause öeldis (+ öeldistäide) ning infiniittarindite põhi. ▼
Näiteks lause: Lapsed '''''on terved'''''.
▲Lauses, mille moodustajate hulgas on osalaused ja infiniittarindid, on mitu semantilist predikaati. Primaarse semantilise predikaadina talitleb öeldis ja sekundaarsete predikaatidena talitlevad kõrvallause öeldis (+ öeldistäide) ning infiniittarindite põhi.
▲Lauses, kus on olemas [[öeldistäide]], on semantiliseks predikaadiks öeldis koos öeldistäitega.
==== Aktant ====
| |||