Välkmälu leiutas Dr.dr [[Fujio Masuoka]], töötades 1980. aastatel [[Toshiba]]s 1980-ndel.<ref>Benjamin Fulford: [http://www.forbes.com/global/2002/0624/030.html "Unsung hero"] Forbes. 24. juuni 2002</ref> Välkmälu nime "flash" (ingl.k 'välklamp') mõtles välja Dr. Masuoka kolleeg Shoji Ariizumi., Mälukuna mälu kustutamisprotsess meenutas talle fotoaparaadi välklampi. Dr. Masuoka esitasesitles oma leiutist [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi]] 1984. aasta konverentsil International Electron Devices Meeting konverentsil [[San Francisco]]s.
[[Intel]] nägi Dr. Masuoka leiutises suurt potentsiaali ja esitasesitles esimeseesimest kättesaadavakättesaadavat NOR-tüübilisetüüpi välkmälu kiibivälkmälukiipi [[1988]]. aastal.<ref>{{cite web|url=http://www2.electronicproducts.com/NAND_vs_NOR_flash_technology-article-FEBMSY1-FEB2002.aspx|title=NAND vs. NOR flash technology: The designer should weigh the options when using flash memory|last=Tal|first=Arie|month=February|year= 2002|accessdate=2010-12-11}}</ref> NOR-tüüpi välkmälul on madaladmadal kustutamis– ja kirjutamiskiirusedkirjutamiskiirus, aga see on varustatud täielike aadressi– ja andmesiinidega, mis tähendab, et on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. See omadus teeb välkmälu heaks asenduseks [[püsimälu]]kiipidele, milledelmillel salvestatakse programme, mida harva uuendatakse, nagu [[BIOS]] või seadme püsivara. NOR-tüüpi mälu kasutati esimestel välkmälupõhistel andmekandjatel. Esimestel CompactFlash mälukaartidel kasutatitarvitati NOR-tüüpi mälu, aga hiljem hakati kasutama odavamat NAND-tüüpi mälu.
Toshiba kuulutas väljatutvustas NAND-tüüpi välkmälu 1987. aastal konverentsil International Electron Devices Meeting konverentsil. Sellel mälul on vähendatud kustutamis– ja kirjutamisajad, iga mälurakk vajab vähem kiibi pindala, mis võimaldab rakke tihedalt pakkida, mille tõttu on hind biti kohta madalam. Kuid NAND-tüüpi mälu puhul ei ole võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Andmeid on vaja lugeda plokkides, igas plokis sadu või isegi tuhandeid bitte. Seepärast on NAND-tüübi mälu sobimatu [[püsimälu]] asendusena, sest enamik [[protsessor]]eid ja [[mikrokontroller]]eid vajasid suvapöördust baidi tasemel. Selles suhtes on NAND-tüüpi mälu sarnane teistele sekundaarsalvestitele nagu [[Kõvaketas|kõvakettad]] ja [[Optiline andmekandja|optilised andmekandjad]]. Esimene NAND-tüüpi välkmälu kasutatav andmekandja oli [[SmartMedia]] mälukaart, mis ilmus 1995. aastal. Pärast seda ilmusid [[MultiMediaCard]], [[Secure Digital]], [[Memory Stick]] ja [[xD-Picture Card]]. Uue põlvkonna mälukaartidel, nagu [[RS-MMC]], [[miniSD]] ja [[microSD]], on üliväike pakend. Näiteks, microSD kaardi pindala on umbes 1,5 cm<sup>2</sup> ning see on õhem kui kui 1 mm. Sellest hoolimata on microSD kaartidel mahud 64 MB–32 GB.<ref name="32gb-support">{{cite web|url=http://www.computerworld.com/s/article/9173879/SanDisk_ships_32GB_mobile_memory_card|title=SanDisk ships 32GB mobile memory card|date=March 22, 2010|publisher=Computerworld|accessdate=2010-12-11}}</ref>
